Maksa peale! Riik kõrbevate päikeseparkide omanikele appi ei tule (22)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Päikesepark.
Päikesepark. Foto: Arvo Meeks

Ajal, mil päikeseparkide omanikud kiruvad madalat elektri hinda ja teised neid kahjurõõmsalt parastavad, vaatab riik vaikides pealt ja soovitab soetada kalli salvestusseadme.

Kui veel aasta tagasi jagas riik lisaeelarvest energia julgeoleku tagamiseks kümneid miljoneid eurosid toetusi väikestele elektritootjatele ja peaminister Kaja Kallas rääkis riigikogu ees, kui oluline see on, et Eestis oleks palju hajatootmist, siis aasta hiljem on üleskutsele reageerinud väikesed hajatootjad leidnud end olukorras, kus maksavad ise oma toodetud elektrile peale ja investeeringu tasuvusest võivad vaid unistada.

«Mis saab siis, seltsimehed energeetikud, homme jaamad seisma?» küsis Facebooki taastuvenergia väiketootjate grupis üks tootja järjekordse miinuspäeva eel. «Eesti Energiale päev läbi elektrit kinkida ja selle eest veel peale maksta, see ei lähe mitte.»

Teine jagab muret ja tõdeb samuti, et probleem on tõsine. «Riik õhutas inimesi paneele paigaldama ja elektrit tootma ning võtabki energia vastu ilma ühegi probleemita – peale ühe: me maksame sellele peale!»

Kirjutaja sõnul ei arvesta riik investeeringut ega omavajadusi. «Kellel pole akusid, on olukord eriti kurb – lootuses endale talveks elekter ette toota, tehti investeering. Nüüd aga on hinnaerinevusega probleem selles, et pead kuni 100kW päeval tootma võrku – et öösel selle arvelt 1kW võtta saad.»

«Miks ei toimi meil Eestis selline süsteem kui Hispaanias, kus öösel tarbid näiteks 10 kW – siis päeval annad selle arvelt võrku 10 kW ja kui oled üle omavajaduse tootma hakanud, hakkad teenima raha vastavalt oma lepingule. Ehk saad omavajaduse katta päevase energiatootmisega kW-kW vastu ja kui peale seda toodetud energiabilanss on sinu kasuks saad raha, kui kahjuks, siis maksad riigile. Miks meil nii ei saa?» küsis väiketootja Hispaania energiaettevõte Iberdrola praktikale viidates.

Samas on inimesi, kes ei saa aru, miks hädaldatakse. «Kui peale maksta ei taha, lülita jaam välja. Keegi ei lubanud teile, et saate, nui neljaks, oma loodetud kasumi, kui jaama ehitad,» vastab eelkirjutajatele kolmas.

MKMi taastuvenergia valdkonnajuhi Karlis Goldsteini sõnul on päikeseparkide rajamise maksumus vähenenud viimase 10 aasta jooksul ligi 10 korda ja riik on toetanud nii taastuvelektri kui hajatootmist just seetõttu, et paraneks energiasõltumatus ja et tuua kokku energiatootmine, salvestus ning nõudlus.

«Inimeste enda huvi päikesepaneelide paigaldamise vastu on viimasel 2–3 aastal väga palju kasvanud ning loodetavasti eelneb sellise investeeringu otsuse tegemisele ka hinnang, millistel tingimustel ja kui suur päikesepark end ära tasub,» märkis Goldstein.

Päevasisesed tunnihinna kõikumised hakkavad muutma atraktiivsemaks investeeringuid energiasalvestusse, et soodsat energiat kas ise kasutada või müüa kallima turuhinnaga tundidel võrku. See aitab püüda kinni odavatel tundidel võrku müüdava elektri kogust ja tasandada hinda, soovitas Goldstein.

Riik pakub praegu neile, kes kasutasid varem Kredexi päikeseparkide rajamise toetust, võimalust saada toetust ka sinna juurde salvestusseadme soetamiseks. Kes aga oma rahadega pargi püsti panid, salvestusseadme soetamiseks toetust ei saa. Samuti ei saa riigi toel niisama salvestusseadet soetada, et siis võrgust odavat elektrit püüda.

Tagasi üles