Statistikaamet: Eestit on tabanud laiaulatuslik majanduslangus

Esimese kvartali majanduslangus oli laiapõhjaline. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 3,2 protsenti. 

Jooksevhindades moodustas Eesti SKP esimeses kvartalis 8,7 miljardit eurot, suurenedes 9,3 protsendi võrra. «Kuigi inflatsioon aeglustub, on hinnatõusu mõju majandusnäitajatele jätkuvalt suur. Negatiivselt panustasid SKPsse nii maksulaekumine kui ka lisandväärtuse vähenemine kõigis sektorites peale valitsemissektori,» lausus statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepp. Püsivhindades jätkas maksulaekumine eelneva kvartali langustempos.

Teist kvartalit järjest tuli suurim positiivne panus majandusse põllumajandusest, vahendab statistikaamet. Olulisel määral toetas majandust ka kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Suurematest tegevusaladest aitas majandusele veidi kaasa ka ehitus. Ülejäänud tegevusalad panustasid kas tagasihoidlikult või olid pigem majandusele pidurdava mõjuga. Üks suurimatest negatiivsetest panustajatest oli info ja side. «Varem Eesti majanduse üheks peamiseks mootoriks olnud tegevusala on nüüdseks kaks kvartalit järjest vastupidises rollis olnud,» sõnas Müürsepp. Sama tugevalt mõjus ka energeetika. Majanduse hoogu pidurdasid tuntavalt veel veondus ja laondus, finants- ja kindlustustegevused, kinnisvaraalane tegevus ning töötlev tööstus.

Eratarbimine langes kolmandat kvartalit järjest, seekord isegi kergelt kiirenevas tempos, -1,9 protsendi ulatuses. Jätkusid varasemad trendid – enim langesid koduga seotud kulutused, kasvasid eelkõige väljas käimisega seotud kulutused. Eelkõige suurenesid kulutused restoranidele ja hotellidele ning rõivastele ja jalatsitele. Samuti kasvasid jooksvad väljaminekud veele, elektrile jms.

Foto: Statistikaamet

Ülejäänud majandusest erines valitsemissektori lõpptarbimine, mis püsis I kvartalis eelmise aasta sama perioodi tasemel.

Mõningast langust näitasid ka investeeringud, mis vähenesid 3,4 protsenti. Kõige rohkem kasvasid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, mis suurenesid 63,7 protsendi võrra. Valitsemissektori investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse kasvasid 36,9 protsenti. Suurimad langused toimusid ettevõtete investeeringutes transpordivahenditesse (-91,7 protsenti) ning masinatesse ja seadmetesse (-49,8 protsenti).

Väliskaubandus jätkas rekordtasemetelt langemist. Eksport vähenes eelmise kvartaliga sarnases tempos (6,9 protsenti) ja varasem kasv lõppes ka impordis, mis langes 7,3 protsenti. Langust vedas mõlemalt poolt kaubavahetus, millele avaldasid enim mõju energeetika ja puidukaubad. «Positiivsena paistsid silma metsandus, elektroonika ja elektriseadmed,» lisas Müürsepp.

Teenuste eksport pöördus lõppenud kvartalis kergele kasvule, suurenedes 2,5 protsenti. Kõige rohkem panustasid sellesse meretransport, arvutiteenused ja reklaamiteenused. Teenuste import pöördus seevastu eelkõige raudteekaubaveo ja reklaamiteenuste tõttu langusesse (-1,9 protsenti).

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes neljanda kvartaliga 0,6 ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 3,7 protsenti.