Rahandusministril on Eesti majanduse turgutamiseks ainult üks plaan

Rahandusminister Mart Võrklaev tahab Eestile teha maailma esimese nulleelarve. Foto: Kermo Benrot

Viimastel nädalatel on palju kritiseeritud valitsuse suunda: rahvale maksutõusud, mille määrad on suuremalt jaolt kindlaks määratud; valitsussektorilt oodatakse aga kärpeid, mille suurusest ei ole veel kellelgi aimu. Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) teab aga, kust Eesti majanduskasv lähiajal tulema peaks.

Võrklaev ütleb, et kärped juba käivad, nimelt kehtib eelmise valitsuse kärpeplaan ja on tehtud esimesi sammegi: «Miljon eurot kommunaalkulusid hoiame kokku keskkonna- ja maaeluministeeriumi kokkutõstmise ja ministeeriumide üldhoonesse kolimisega.» Võrdluseks: riigieelarve kulude kogumaht on tänavu 16,8 miljardit eurot.

Nüüd tahab valitsus, et iga riigiasutus, iga haldusala teeks ettepanekuid, kuidas veel raha kokku hoida. Kärpeprotsenti kellelegi ette kirjutatud pole, Võrklaev loodab asutuste koostöö peale. Kärbete nimekiri tuleb esitada rahandusministeeriumi suvel, avalikuks tehakse see septembris.

«Nüüd selline suurem asi, mida maailmas pole varem tehtud, on nulleelarve. Püüame välja mõelda meetodi, kuidas seda teha, võtame järjest eri haldusalad ette,» kõneleb Võrklaev. «Aga ametnike vähendamine või igapäevane kulude kokkuhoid on kohad, kust väga suurt säästu ei tule. Suur sääst tuleb valdkondadest, mis mõjutavad inimeste elu, tegevust, riigi kohustusi.»

On auk või ei ole?

Osa riigi rahanduse probleemidest tuleneb viimaste valitsuste hoogsast laenuvõtust, mis on riigi võlakoormat kasvatanud.

Ja siis on maksud. Võrklaev räägib hea meelega maksusüsteemi remondist: üks riik, üks tulumaks, üks tulumaksuvaba miinimum, 6000 tulumaksuastme kaotamine. Samas ei taha Võrklaev väga rääkida sellest, et nn maksuküüru kaotamisel on samuti hinnasilt juures – Võrklaeva hinnangul 340–360 miljonit eurot, rahandusministeeriumi hinnangul 470 miljonit eurot aastas.

«Auku ei ole! Me tõstame maksukoormuse sinna tagasi, kus ta enne oli! Kui 1200 eurot kuus teenivate inimeste maksukoormus oli 34,5 protsenti ja hakkab olema 36,5 protsenti, siis see ei ole suur vahe. Need astmed oleks nagunii ajale jalgu jäänud, keskklass kaotas. Ja tulumaks on ikkagi tulumeede, mitte kulumeede,» rääkis Võrklaev.

Valitsuse koalitsioonileppes on rida maksutõuse ette nähtud: käibe- ja tulumaksutõus 22 protsendini, automaks, uued võimalikud keskkonnamaksud, pahede maksustamine...

«„Kui me räägime ikka maksukoormusest üldiselt, siis me oleme täna langustrendis, alla 33% hakkab see liikuma. Ja nüüd nende maksumuudatustega me jõuame maksukoormusega sinna 33,4/33,5% kanti, mis on 2019-2022 vaates täiesti keskmine maksukoormus,» ütleb minister.

Need on arvud, mida Praxise 2016. aasta uuringu järgi tavainimene oma elus ei näe: seal arvutati välja, et maksude osakaal Eesti inimese netosissetulekus on üle 60 protsendi. Ka Võrklaev märgib, et Eestis on üldine maksukoormus Euroopa võrdluses madal, kuid tarbimismaksudega oleme ülemises otsas. Samas rõhutab Võrklaev, et inimesed hakkavad maksumuudatustega rohkem raha kätte saama ja saavad ise valida, mida rahaga teevad.

​Samas on probleem selles, et maksutõusudega võivad tõusta ka esmatarbekaupade hinnad ning nende osakaal on just madalapalgaliste kulutustes suur. Ka Eesti Pank on viidanud murekohale, et Eestis on regressiivne maksusüsteem: tehniliselt on maksumäär kõikide jaoks ühetaoline, kuid see tähendab, et mida väiksem on sissetulek, seda suurema osa sissetulekust see maks moodustab. «Aga mina olen seda meelt, et mida rohkem pingutad, seda rohkem teenid. Maksuküür võib võtta motivatsiooni tööl käia, lisapingutust teha,» pareerib minister.

Üks lihtsamaid viise Eestis lisaraha tekitada on ajada asju OÜ kaudu. Kui palgatulu puhul ei ole praktiliselt mitte mingit võimalust paremaid tingimusi saada – protsent on paigas ja tuleb riigile ära maksta –, siis ettevõtte kaudu tegutsedes on mänguruum suurem. Miks peaks keegi üldse tulevikus tahtma palka saada? Riigi jaoks on see probleem, sest palgatulu on seotud sotsiaalmaksudega, mis on riigi üks suuremaid tuluallikaid, inimese vaatevinklist on maksukoormuse optimeerimine aga väga mõistlik. «Ma arvan, et see on vastutustunde küsimus. Kes piiri peal optimeerib, peab mõtlema, et see on meie oma riik, oma kaitsevägi, oma sotsiaalsüsteem. Aga ma arvan, et riik ei pea iga asja piirama ja kontrollima minema, maksuamet teeb siin tõhusat tööd,» rääkis Võrklaev.

Raha ootab kulutamist

Rahvusvaheline Valuutafond ennustab Eestile tänavu 1,2-protsendilist majanduslangust, mis viib meid Euroopa Liidus hoobilt tagaritta. Inflatsioon küll raugeb, aga on endiselt Euroopa võimsamate seas, tänavu 9,7 protsenti. Tööstusettevõtted kärbivad ja sulgevad uksi. Töötukassa muretseb, et uusi tööpakkumisi ei tule sellise hooga peale nagu võiks. Mida valitsus ja rahandusminister selle vastu ette võtta plaanivad?

Võrklaev toob välja kõik tuntud vabandused: energiakriisi, sõja Ukrainas, kõrge inflatsiooni. Aga mida teha? Selgub, et valitsusel on üks ja ainus suur plaan: kuue miljardi euro jagu eurotoetusi.

Minister laseb siinkohal käiku kohustuslikud märksõnad: rohepööre, hoonete energiatõhusus, energia varustuskindlus. «Meie ettevõtted saavad seda raha kasutada, et konkurentsieelist saavutada.»

Võrklaev seletab, et riigil on sajad miljonid eurot, mis vajavad kulutamist, aga sellega on sama probleem, mis teistel EL riikidel: inflatsioon on kõrge, majandus aga kiratseb. Kui lööd toetused letti, kasvab inflatsioon. Kui ei toeta, siis kängub majandus. Kuidas asju õigesti teha, selge veel ei ole.