Türgi majandust ootab valimiste järel tõetund
Türgi majandus on lõhkise küna ees: analüütikute sõnul viib riigi praegune poliitika peagi kriisini, kuid ääretult valulised oleksid ka meetmed kriisi ärahoidmiseks.
President Recep Tayyip Erdoğan tegi ööpäevaringset kampaaniat, et võita läinud nädalavahetusel oma kahekümneaastase võimuperioodi kõige raskemad valimised.
Samuti on ta suunanud miljardeid dollareid kampaanialubadustele ja veel kümned miljardeid, et hoida ära liiri odavnemine enne valimisi.
Capital Economicsi analüütikud arvavad, et Türgi on nüüd silmitsi valimistejärgse tõetunniga.
Türgi kord õitsev majandus, mida vedas odav tööjõud ja hästitoimiv pangandussüsteem, on kimpus iseendale põhjustatud raskustega, mille sarnaseid on vähestel teistel riikidel.
Erdoğan on pidanud pikka võitlust kõrgete intressimäärade vastu, mida ta peab islami õpetustele vastukäivaks.
Ta on nimetanud intressimäärasid «kõige kurja emaks ja isaks», mida edendab välismaine «intressilobi».
Erdoğan vahetas alatasa välja ka keskpanga juhte enne kui leidis 2021. aastal sellise, kes oli nõus tulema vastu tema soovile baasintressi iga hinna eest langetada.
Selle tagajärjed olid rängad.
Liir sattus vabalangusse ja ametlik aastane inflatsioonimäär sööstis 85 protsendini. Majandusteadlaste mitteametlikul hinnangul kiirenes hinnakasv aga suisa 200 protsendini ja sama kinnitavad ka enamik türklasi.
Välisinvestorid on Türgist poliitilise ebastabiilsuse ja võimu Erdoğani kätte koondumise tõttu suuresti lahkunud.
«Erdoğani võimu kahe aastakümne bilanss on olnud majanduse järkjärguline destabiliseerimine,» ütles investeerimisfirma Conotoxia turuanalüütik Bartosz Sawicki.
«Välisaktsiate positsioon Türgi võlakirjadega on alates 2013. aastast hinnanguliselt vähenenud umbes 85 protsenti, selle aja jooksul on liir dollari suhtes kaotanud umbes 90 protsenti.»
Türgi kõige vahetum probleem on see, et keskpangal hakkab raha otsa saama.
Ainuüksi sel aastal kulus liiri toetamiseks läbi ligi 30 miljardit dollarit.