/nginx/o/2023/05/30/15356977t1h5460.jpg)
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200), Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan Hendrik Toomel ja Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas allkirjastasid heatahte kokkuleppe, millega lepiti kokku alampalga kasvutempos 2027. aastani, mil see moodustab 50 protsenti keskmisest palgast.
Heatahte kokkuleppe kohaselt toimub alampalga tõstmine astmeliselt, moodustades: 2024. aastal 42,5 protsenti, 2025. aastal 45 protsenti, 2026. aastal 47,5 protsenti ja 2027. aastal 50 protsenti keskmisest palgast.
Töötasu alammäära täpse suuruse lepivad sotsiaalpartnerid kokku iga aasta sügisel, võttes aluseks Eesti Panga värskeima prognoosi, ja selle kinnitab vabariigi valitsus, lisati pressiteates.
Riisalo sõnul on oluline, et kokkulepe alampalga järkjärguliseks tõstmiseks sündis tööturu osapoolte koostöös. «On hea meel, et sotsiaalpartnerid jõudsid kompromissini alampalga kasvutempos ning tingimustes, mis lubab eeldada, et see on jõukohane ka tööandjatele ning aitab enam just madalama sissetulekuga töötajaid, panustades ka palgavaesuse vähenemisse, kuna alapalk hakkab kasvama keskmisest palgast kiiremini,» sõnas minister.
Toomel on sõlmitud raamleppe sisuga rahul, kuna see lubab järgmiseks aastaks tavapärasest pisut suuremat miinimumpalga tõusu, mis on hädavajalik kontekstis, kus tulevased maksumuudatused saavad enam negatiivset mõju avaldama just madalama sissetulekuga inimeste jaoks. «Täpne miinimumpalga number selgub läbirääkimiste käigus sügisel, kuid tänane kokkulepe annab selge sihi miinimumpalga muutumise osas mitmeks aastaks ette,» lisas Toomel.
Aasa sõnul on täna allkirjastatud hea tahte leppe juures tähtis, et alampalga suuruse üle otsustavad ka edaspidi tööturu osapooled ja see ei muutu poliitiliseks protsessiks.
«Leppisime täna kokku alampalga tõusu mudeli järgmiseks neljaks aastaks. Alampalga sujuv kasv annab tööjõupuuduses ja palgasurve all olevatele tööandjatele alampalga tuleviku osas ettenähtavust ning võimalust sellega aegsasti arvestada. Aga kahtlemata on palgakulude kiire kasv ettevõtjatele suur väljakutse,» ütles Aas, lisades, et tööandjate jaoks oli oluline panna kirja ka need riskid majanduses, mille realiseerumisel tuleb alampalga kasvule pidurit tõmmata.
«Nii tuleb igal sügisel hinnata, milline on majanduse väljavaade, tööpuuduse ja varimajanduse näitajad. Varimajanduse ja ümbrikupalkade vastu võitlemiseks vajavad aga nii tööandjad kui töötajad ka riigi jõulisemat tegutsemist.»
Valitsuse tegevusprogrammi järgi aitab alampalga kokkulepe suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ja tööturul, mistõttu tõuseb kokkuleppe kohaselt alampalk keskmisest palgast kiiremini kuni 2027. aastani, kuid kasvutempo ei ületa seejuures 16 protsenti.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)