Soome miljarditööstus: keskkonnasäästlikud valikud nõuavad ettevõtetelt investeerimisjulgust
Tehnoloogiapakkuja Valmeti tselluloosi ja energia ärivaldkonna liini juhi Sami Reikkola sõnul saaksid biotooted asendada juba praegu suurema osa fossiilseid materjale, kuid takistuseks on alternatiivsete toodete kõrgem hind ning ettevõtjate ebakindlus muudatust nõudvate investeeringute ees.
Valmet on ligi 17 500 töötajaga juhtiv globaalne ettevõte, mis pakub tselluloosi-, paberi- ja energiatööstusele protsessitehnoloogiat, automaatikat ja muid teenuseid. Ühe valdkonnana arendab Valmet teistele ettevõtetele tselluloosi- ja biotoodete tehaseid. 2022. aastal teenis ettevõte enam kui 5 miljardi euro suuruse müügitulu ning ettevõtte tegevuskasum (EBITA) oli 533 miljonit eurot. Valmet on noteeritud Helsingi börsil.
Tselluloositööstus on viimaste aastakümnetega kiiresti arenenud. Ka Eesti teadlased töötavad uute tehnoloogiate kallal, et parandada praegusi protsesse. Kuhu näete valdkonda liikumas järgmise viie aasta jooksul?
Nõudlus nii keemilise kui ka mehaanilise tselluloosi järele on seotud keskkonnasäästlike pakendite, salvrätikute, hügieenitoodete ja tekstiilide leviku kasvuga.
Ühelt poolt liigub tööstus säästlikkuse poole: kaasaegsed keemilise tselluloositehased on juba praegu fossiilkütustevabad ja rakendavad väga palju ringmajanduse põhimõtteid. Jätkusuutlikkuse eesmärgid ajendavad meid tehnoloogiapakkujana tootma veelgi energia- ja toorainesäästlikumaid tootmistehnoloogiaid ning lahendusi, mis aitavad heitkoguseid vähendada.
Teine suund on suurema lisandväärtuse tekitamine, mida näeme juba praegu – tootmisesse kaasatakse muid kõrge lisandväärtusega tooteid lisaks tselluloosile. Näiteks eraldatakse ligniin, toodetakse biokütuseid, biokemikaale ja metanooli, aga ka uudsed tselluloosipõhised tekstiilikiudusid ja võetakse ringlusesse tekstiile.
On uusi tehnoloogiaid, mida uuritakse alternatiivina traditsioonilisele kraft-tselluloosi tootmisele, kuid ma ei näe, et need lähema viie aasta jooksul läbi murraksid.
Tselluloosi kõrval kerkib järjest uusi biotoodete tehaseid. Näib, et biotooted võivad peagi asendada enamiku fossiilipõhiseid tooteid, kuid probleemiks on kõrge hind. Kui palju saab tehnoloogia abil biotoodete hinda alla tuua?
Jah, peaaegu kõiki fossiilsetest materjalidest valmistatud tooteid on võimalik asendada taastuvate toodetega kas juba täna või lähitulevikus, kui mõned tehnoloogiad veel arenevad. Oleme juba näinud märkimisväärset nõudlust Valmeti Kraft tehnoloogia järele, mida kasutatakse teise põlvkonna bioetanooli ja biokemikaalide tootmiseks biomassist.
Teine oluline loodusvara on ligniin. Meie kraft-ligniinitehnoloogia vastu tuntakse suurt huvi, sest ligniini saab kasutada just fossiilsete fenoolidena ning nende abil saab asendada näiteks õlipõhiseid plastmasse, vaike ja süsinikkiude.
Loomulikult on alternatiivsete toorainete maksumus väljakutseks. Arendades tehnoloogiat edasi ning kasutades seda üha enam, saame tavaliselt ka tootmiskulusid vähendada. Kuid lisaks hinnale vajab selline läbimurre ka väärtusahela erinevates lülides tegelevatelt ettevõtetelt julgust, et võtta uus tooraine kasutusele ning teha vastavaid investeeringuid. See on ka põhjus, miks teeme kõike koostöös oma klientidega. Teame, et paljud brändiomanikud, näiteks autotootjad, on huvitatud taastuvate materjalide kasutamisest ning keemiatööstus soovib oma toorainet vahetada – mis paraku vajab investeeringuid nii tootearendusse kui ka tootmisprotsessi.
Eesti tselluloositööstus on aja jooksul kahanenud. 2017. aastal oli ettevõtjatel plaan rajada tehas, kuid see jäi pooleli, peamiselt inimeste vastuseisu tõttu, kes tundsid muret keskkonnamõjude pärast. Mis seis on keskkonnamõjuga tänapäeval?
Tänapäeva tselluloositehased ei ole sugugi samad, mis 1970ndatel ja isegi mitte 1990ndatel.
Uutel kaasaegsetel tselluloositehastel on suletud keemiaringid, väga madalad emissioonid ja neid saab muuta lõhnatuks. Kui varem olid ohutud, aga ebameeldivad väävlilõhnad tõesti kraft-tselluloosi tehaste kaubamärgiks, siis tänapäeval on tehased täiesti lõhnatud. Isegi käivitamise ja seiskamise faasis. Põhjuseks on väga head lõhnagaasi kogumise ja töötlemise süsteemid.
Rootsi Metsatööstuse Liidu kohaselt on alates 1970. aastast metsatööstuse vette ja õhku levinud heitkogused vähenenud vastavalt 90% ja 95%. Need numbrid viitavad kõigile töötavatele tehastele, mitte ainult uutele.
Järgmiseks fookuseks näib olevat magevee kasutamise vähendamine tehastes. Uued tselluloositehased tulevad piirkondadesse, kus veevaru pole nii suur, kui näiteks Põhjamaades ja kuna tehaste suurused kasvavad, siis on magevee hoidmine globaalselt oluline. Näiteks saame tõhusa aurustustehnoloogiaga toota puhtaid kontsentraate, mida saab uuesti kasutada tehase pesuprotsessides, parandades samal ajal taaskasutuskatla energiatõhusust.
Üks peamisi etteheiteid tselluloosi- ja biotootetööstusele on nende mõju metsadele. Kuidas metsade kasutamise ja fossiilsete materjalide asendamise vahel?
Me kõik teame, et taastuvenergia ei ole automaatselt jätkusuutlik. Jätkusuutlikkus eeldab, et ka tooraine hankimine oleks jätkusuutlik. Mul on hea meel tõdeda, et peaaegu kogu metsatööstus põhineb säästval metsandusel. Sektor on viimastel aastakümnetel teinud suuri edusamme ning seda koostöös erinevate mittetulundusühingute ja sertifitseerimisorganisatsioonidega, et parandada nii oma praktikaid, läbipaistvust kui ka aruandlust.
Tehnoloogia arendamisel on üks meie fookusvaldkondi tooraine efektiivsus. See tähendab, et kasutame kõiki puidus olevaid kiude võimalikult tõhusalt. Samuti arendame tehnoloogiaid, et kasutada teisi algmaterjale, näiteks populaarsust koguvat põllumajanduslikku biomassi, et luua biotoodete tooraineid.
Bioenergia tootmine on teine suur teema. Kuidas seda võrrelda tuule ja päikeseenergia ja milliseid edusamme selles valdkonnas tehakse?
Kui tuule- ja päikeseenergia arendamine oli veel varajases faasis, siis konkureeris biomass tõepoolest teiste «uute taastuvate energiaallikatega». Kuid fakt on see, et kõigil taastuvatel energiaallikatel on oma roll ja vastasteks ei ole mitte teised rohelised allikad, vaid fossiilkütused, nafta ja kivisüsi. Põllumajanduslik biomass, puidujäägid ja puitjäätmed sobivad eriti hästi soojuse ja elektri koostootmiseks ning omavad olulist rolli kivisöe asendamisel.
Jäätmete kasutamisel kütusena tuleks seda teha parima võimaliku tehnoloogia, kõrgeima energiatõhususe ja minimaalse heitekogusega.
Mis on Valmeti jaoks peamised piirkonnad tselluloosi- ja biotootelahenduste pakkumisel? Kas on nö kasvavaid turge, kus huvi alles tekib?
Valmetil on tselluloosikliente kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Viimastel aastakümnetel on tselluloositööstus eriti kasvanud Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Euroopas oleme näinud investeeringuid olemasolevate tehaste uuendamisse ja uute väga keskkonnasäästlike tehaste ehitamist olemasolevate asemele. Näiteks Metsä Groupi uus biotoodete tehas Kemis on võrreldes vana tehasega pea kolm korda võimsam ning toodab märkimisväärsel hulgal taastuvelektrit, kuid ei tekita rohkem heiteid kui eelmine.
Euroopa on paljude uute tehnoloogiate juurutamisel esirinnas, kuid meil on kliente ka Aasias. Näiteks oleme tarninud mitmeid heitmekontrollilahendustega biomassi katlaid Jaapanisse, kus biomassil põhinev energiatootmine on asendamas tuumaenergiat. Ka Lõuna-Ameerika tselluloositootjad on huvitatud uutest väärtust lisavatest toodetest nagu ligniinist.