/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/05/11/15313710t1hddbe.jpg)
Valitsuskabinet toetas esmaspäeval kaitseminister Hanno Pevkuri esitatud harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketti.
Mitte ainult Nursipalu: valitsus hakkab mitme Eesti valla elanikele hüvitist maksma
Selle kavaga plaanitakse suurendada kohalike omavalitsuste toetusi ja määrata neljale Nursipaluga seotud omavalitsusele kokku ühekordselt 10 miljoni euro suurune investeeringutoetus. Kokku suunatakse lähiaastatel Võrumaale ligi 200 miljonit kaitseinvesteeringuid.
Pakett koosneb kolmest kompensatsioonimeetmest.
Elanikud saavad rahu rikkumise eest hüvitist
Kohalikele omavalitsustele senisest suurema püsiva häiringu toetuse maksmine, mis arvutatakse häiringu mõjuala pindala ning mõjualas asuvate eluruumide arvu põhjal. Toetust makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala sõltuvalt harjutusvälja iseloomust kuni nelja kilomeetri ulatuses harjutusvälja piirist, kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid.
Samuti laieneb hüvitiste saajate ring – eelpool nimetatud tingimustele vastab 16 omavalitsust: Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald. Kokku suureneb omavalitsustele iga aasta makstav summa enam kui ühe miljoni euro võrra, senise 292 000 eurolt 1,35 miljoni euroni.
Ühekordne investeering Nursipalule
10 miljoni euro suuruse ühekordse investeeringutoetuse maksmine seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega, arvestades nii elanike arvu kui harjutusvälja pindala. Toetuse suurus on Võru vallale 3 miljonit eurot, Rõuge vallale 2 miljonit eurot, Antsla vallale 2 miljonit eurot ning Võru linnale 3 miljonit eurot.
Rakendatakse 50-protsendilise omaosalusega investeeringutoetust otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel harjutusväljast tulenevaid häiringuid – peamiselt müra ja vibratsiooni, võimaldades hoonete konstruktsioone vastupidavamaks muuta. Selleks lepitakse kohalike omavalitsustega lähiajal täpsemalt kokku meetme rakendamise tingimused ja ulatus.
Tulevikus omandab riik inimestelt maa ära järgmiste reeglite järgi
Lisaks tutvustas kaitseminister põhimõtteid erakinnistute omandamiseks. Harjutusvälja laiendamise käigus tagatakse õiglane kompensatsioon kinnisasjade omanikele vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele (KAHOS). Omandamisel püütakse jõuda kokkuleppele kinnisasja omanikuga ning tagada, et omandamise tõttu jääks inimene vähemalt sama heasse olukorda.
«Hoonestatud kinnisvara hüvitusväärtuse määramisel lähtutakse asenduskulust, või kui see pole võimalik, siis vara ülesehitamise kulust. Eluhoonetega hoonestatud kinnistute hüvitisväärtuse määramisel on võimalik kulumit mitte arvestada,» ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse riigivara valdkonnajuht Tambet Tõnisson.