Raamatute Youtube tegi Eesti e-residendist mitmekordse miljonäri

Sergiy Grushko näitab Booknet.com mobiilirakendust, mis viib kokku lugejad ja autorid. Foto: Sander Ilvest

Ukrainlasest Eesti e-resident on loonud omalaadse raamatute keskkonna, kus lugejad saavad suhelda otse autoritega ning anda neile tagasisidet juba raamatu valmimise faasis. Esimese venekeelse platvormi müük tegi temast miljonäri.

Sergiy Grushko juhitav booknet.ua ja booknet.com viivad kokku kirjanikud ja lugejad ukraina ja hispaania keeles. Ingliskeelne platvorm on ka olemas, kuid see pannakse lähema nädala jooksul kinni. Põhjuseks on tihe konkurents ingliskeelses maailmas. Hispaania keel on internetis kolmas enim kasutatud keel inglise ja hiina keele järel ja selles keeles on kirjastajal võimalik kasumit teenida. Väikeste keelte puhul ei oleks lugejaid piisavalt ja see on põhjus, miks Sergiy seda platvormi eesti keeles ei plaani luua.

«Väikeste keelte puhul saaks seal teha kirjandusvõistlusi, kuid see eeldaks siis riigi tuge,» ütles Grushko. «Müügipõhiselt selline platvorm väikeses keeleruumis end ära ei tasuks.»

Raamatute Youtube

Grushko ei tegele kirjastamisega, sellega tegelevad autorid ise – see on isekirjastamise keskkond, kus autorid panevad ise oma raamatud üles ja lugejad tellivad neid e-raamatuna. See ei eelda kirjanikult oma raha raamatute alla panemist, vaid lugeja maksab tellimust tehes kohe kulud kinni.

«Meie eesmärk on pakkuda autoritele sisu loomise keskkonda, kus koguda jälgijaid ja köita nende tähelepanu enne raamatu avaldamist,» selgitas Grushko. Tänapäevane sisu loomine eeldab paralleelselt erinevate sotsiaalmeediakanalite kasutamist ja nendevahelise sünergia tekitamist. Nii ei piisa ainult Booknetis tegutsemisest, vaid autoril tuleb aktiivne olla ka Facebookis, TikTokis, Instagramis ja muudes kanalites, kus saab endale hankida jälgijaid.

«Isekirjastamise kulud on madalad, kuid kui sa tahad saavutada populaarsust, pead hea sisuga võistlema sihtgrupi tähelepanu nimel. Sellepärast me vaatame suure kõnelejaskonnaga turge,» rääkis Grushko.

Selles kontekstis jääb isegi Itaalia väikeseks, rääkimata Eestist. Nad on mõelnud laiendada Bookneti ka poolakeelsele kirjandusele, sest poola keel on ukraina keelega väga sarnane ja seal saaks kasutada masintõlget ja autorid on huvitatud oma teoste levitamisest võõrkeeltes.

Lugeja kujundab teost

Booknetis võib autor avaldada lühikesi peatükke oma uuest või valmivast raamatust ja saada sellele kohe lugejatelt tagasisidet.

«Selleks, et hakata lugejate tähelepanu püüdma, ei pea raamat veel valmis olema,» rääkis Grushko. «Sa avaldad peatükke olemasolevast käsikirjast, mis ei pea olema pikemad kui üks-kaks lehekülge, kuid avaldades iga päev väikeseid lõike, seod sa lugejad endaga.»

Seega saavad lugejad kaudselt mõjutada raamatu sisu. Grushko sõnul pole see aga hea mõte. Üks raamat võib ju osutuda populaarseks ja tuua raha sisse, kuid kui järgmised raamatud ei suuda olla sama köitvad, siis kaotab autor jälgijad. «Internetis on vaja köita lugejat juba esimestest lehekülgedest peale, sest muidu ta paneb selle lehekülje kinni ja läheb järgmise autori juurde.»

Grushko sõnul meeldib inimestele kommenteerida ja arutada omavahel kirjutatava raamatu süžeed ning nad ka ostavad pärast meelsamini terve raamatu, kui on saanud kaasa elada selle kirjutamisprotsessile. Ka kirjanikud teevad vahel nii, et avaldavad valmis raamatut peatükkide kaupa, samal ajal kirjutades juba uut teost.

Kirjastustele on see justkui testplatvorm, saamaks teada, millisel raamatul on potentsiaali paberile trükitult müüa. Hispaania keeles on neil viimase kahe aasta jooksul ilmunud 20–30 raamatut. Viimastel Vene turul tegutsemise aastatel oli kirjastuste esimene küsimus, et kui palju on raamat netis müünud. Kui seal ei olnud raamat edukas, ei tehtud edasi pikka juttu. «Paberraamatu turg on muutunud kümne aastaga aina väiksemaks ja väiksemaks ning seetõttu ei taha kirjastajad riskida,» ütles Grushko.

Seitse miljonit dollarit kuue aastaga

Kui Grushko kaheksa aastat tagasi venekeelse versiooni käivitas, investeeris ta koos kaasasutajaga 13 000 dollarit ja aasta tasuta tööd. Asi tasus ära, portaal osutus väga edukaks. 2021. aastal müüdi 15 miljonit raamatut. Nende viimaseks tegevusaastaks Vene turul jäi 2021. aasta, 2022. aastal müüdi äri maha. Kogukasum sellest investeeringust oli kuue aastaga ligi 7,5 miljonit dollarit.

Selle kasumi arvelt toetasid nad teiste keeleversioonide väljatöötamist. Nad panid hispaania-, ukraina- ja ingliskeelsetesse versioonidesse ligi kaks kaks miljonit dollarit. Nüüd on hispaaniakeelne versioon kasumi piiril, ukrainakeelne põletab endiselt 20 000–30 000 dollarit kuus ja ingliskeelne versioon pannakse kinni.

Praegu on ukraina- ja hispaaniakeelsel platvormil keskmiselt 55 000–70 000, kahe peale kokku 120 000–140 000 igapäevast kasutajat. Erinevus on autorite ja avaldatud raamatute arvus. Hispaaniakeelses portaalis on 300–400 autorit, kelle raamatud müüvad, Ukrainas kaks korda vähem.

«Ma ei saa öelda kirjanike koguarvu, sest kui mõni autor avaldas kolm aastat tagasi raamatu ja pärast seda pole temast midagi kuulda, siis ei saa teda ka elukutseliseks kirjanikuks pidada,» väitis Grushko, kes on ka ise ühe raamatu avaldanud. See oli lapsepõlveunistuse täideviimine, nagu ta ütleb. Nii nagu paljude Ukraina autorite raamatud, nii ilmus ka tema oma vene keeles ja müüs omal ajal hästi – 5000 eksemplari.

Ehkki ukrainakeelne versioon toodab kahjumit, näeb Grushko sellel väga olulist rolli. «On autoreid, kes kirjutamisest elatuvad ja 200–300 eurot kuus on sõja ajal nende jaoks väga suur raha, mõnel ainus sissetulek,» selgitas Grushko.

Nüüd on Grushko kui Eesti e-resident otsustanud tuua ukrainakeelse versiooni Eestisse. Valiku alus oli lihtne: ta vaatas, milline riik on kõige rohkem toetanud Ukraina armeed. Sõelale jäid Eesti ja Leedu, kellest lähemal vaatlusel võitis Eesti.