Türgi liiri nõrgenemine presidendivalimiste ajal jätkub

Valuutavahetuse punkt Istanbulis. Foto: Tolga Ildun

Kui rahaturgudel loodeti presidendivalmistelt Türgi majanduspoliitika täielikku pööret, siis praegu arvatakse üha enam, et Recep Tayyip Erdoğan jätkab autokraatliku presidendina. See hoiab välisinvestoreid riigist eemale ja kukutab liiri kurssi.

Türgis peetakse pühapäeval presidendivalimiste teine ​​voor. Vastastikku lähevad praegune president Recep Tayyip Erdoğan, kes on tugevdanud oma autokraatiat ja on tuntud oma ebatavaliste majandusdoktriinide poolest ning ilmaliku vasaktsentristliku Vabariikliku Rahvapartei (CHP) esimees Kemal Kılıçdaroğlu, kes on lubanud majanduspoliitikas teha täieliku kannapöörde.

Rahaturgudel oodatakse enne teist valmisvooru president Recep Tayyip Erdogani ebatavalise majanduspoliitika jätkumist, mistõttu on Türgi liir jätkanud juba ligi kolm kuud kestnud nõrgenemist. Kannatada on saanud ka Istanbuli börs ja Türgi valitsuse võlakirjad.

Liiri kurss on viimase viie aastaga kukkunud neli korda, mis on sundinud välisinvestorid riigist põgenema. Viimastel nädalatel kaotas liir euro vastu väärtust veelgi ja täna saab ühe euro eest ligi 22 liiri. 2018. aastal maksis euro kõigest pisut üle 5 liiri, kuid nüüd ennustavad mõned analüütikud, et selle aasta lõpuks võib euro eest saada juba ligi 30 liiri.

«See kaardimaja kukub varsti kokku, kui just intressimäärasid tugevalt ei tõsteta ja liiri ei devalveerita, et meelitada riiki väliskapitali ja vähendada jooksevkonto puudujääki,» ütles analüüsifirma Tellimer vanemökonomist Patrick Curran uudisteagentuurile Bloomberg.

Danske Bank on Türgi valimiste teemal koostanud kokkuvõtliku uurimistöö, kus leitakse, et Erdogani ebatavaline majanduspoliitika on Türgi majanduse rööpast välja viinud ja presidendi populaarsust õõnestanud.

Erdogani majanduspoliitika hulka kuulub muu hulgas arusaam, et kõrged intressimäärad põhjustavad inflatsiooni ja ta on survestanud ka keskpanka intresse madalal hoidma. Samas kerkis inflatsioon Türgis mullu mõnel kuul 85 protsendini ja küünib praegugi 44 protsendini, mis on muutnud tavaliste majapidamiste elu äärmiselt keeruliseks.

Praegu on keskpanga baasintress 8,5 protsenti. Pangad aga pakuvad hoiustele kuni 35-protsendilist intressi, mis annab aimu, kus baasintress tegelikult olema peaks.

Väliskapital on viimastel aastatel Türgi aktsia- ja võlakirjaturgudelt suuresti lahkunud. Täielik majanduspoliitika ümberpööramine ja võib-olla veidi konstruktiivsem välispoliitika lääne suunas võiks pikemas perspektiivis tuua Türgile suurt kasu. Näiteks võiks Türgi saada kasu sellest, kui Euroopa ettevõtted peaksid kaaluma oma tootmise ja investeeringute Hiinast mujale üleviimist.

Inflatsioon on olnud kodumajapidamistele kõige suuremaks probleemiks. Intressimäärade tõus ärritaks kahtlemata laenuvõtjaid, teisalt aga avaldaks liiri tugevnemine survet impordihindadele ja aeglustaks inflatsiooni. See omakorda leevendaks senisest hinnatõusust tingitud survet.

Majandusteadlaste sõnul on keskpank rahareservid läbi põletanud, kuna poliitikakujundajad on püüdnud liiri toetada. Kılıçdaroğlu ütles eelmisel kuul FT-le, et üks tema prioriteete oleks Türgi majanduse ümberpööramine, sealhulgas sõltumatu keskpanga loomine praeguse süsteemi asemel, kus Erdoğan tõhusalt kontrollib intressimäärade poliitikat.

Investorid muretsevad, et suur poliitika kohandamine, kuigi see on pikas perspektiivis oluline, on lühiajaliselt valus. Investorid eeldavad, et Türgi baasintressi tuleb aja jooksul tõsta kuni 40 protsendini, et näidata, et riik teeb usaldusväärseid jõupingutusi inflatsiooni taltsutamiseks.