Mihkel Nestor Kiire palgakasv jätkub

PM Majandus
Copy
Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman

Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub palgaralli jaoks hoogu veel mõnda aega, kirjutas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.

Lõppev nädal tõi rõõmustava teate sellest, et paljude töötajate jaoks algas 2023. aasta suure palgatõusuga. Nimelt oli äsja avaldatud statistika kohaselt keskmine brutopalk selle aasta esimeses kvartalis lausa 13,3 protsenti kõrgem kui aasta varem. Võrreldes viimase kümnendi keskmise palgakasvuga on taoline hüppeline tõus tavapärasest umbes kaks korda suurem. Sarnasele tasemele küündis Eesti palgakasv viimati vahetult enne suurt majanduskriisi 2008. aasta alguses. Absoluutsummas kujunes keskmiseks brutopalgaks käesoleva aasta esimeses kvartalis 1741 eurot. Tõsi, mediaanpalk ehk siis summa, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, jäi keskmisele palgale alla enam kui 300 euro võrra, küündides esimeses kvartalis 1424 euroni. Protsentuaalselt oli mediaanpalga kasv küll keskmise brutopalga omast pisut suurem, ulatudes 15 protsendi lähedale.

Kõrge tööhõive soosib palgakasvu

Kiireks palgakasvuks on täidetud sisuliselt kõik eeltingimused. Neist kõige olulisemaks võib pidada tõsiasja, et vaatamata kaks kvartalit kestnud majanduslangusele on olud tööturul äärmiselt kitsad. Hoolimata hirmudest, et kohe-kohe asuvad tööandjad inimesi koondama, on tööhõive vastupidiselt jätkanud kasvamist. Nii oli käesoleva aasta esimese kvartali seisuga Eestis tööga hõivatud 696 600 inimest. See on väga suur number ja nii palju inimesi pole Eestis vähemalt kaasaegse statistika kohaselt mitte kunagi tööl käinud. Osakaaluna rahvastikust on täna tööga hõivatud ligi 70 protsenti kõigist 15–74-aastastest inimestest, mis on väga palju enam kui suuremas osas teistes Euroopa liidu riikides. See omakorda tähendab, et vaba tööjõudu praegu sisuliselt ei eksisteeri ja sobiva töötaja leidmiseks tuleb tööandjatel olla valmis inimesi konkurentide juurest üle meelitada. Muidugi soovivad tööandjad ka oma seniseid töötajaid paigal hoida, mis eeldab proaktiivselt nende palga tõstmist.

Inflatsioon on palgaläbirääkimistel argument

Teine tugev argument palgatõusudeks on muidugi kiire inflatsioon. Kui keskmine palk kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 13,3 protsenti, siis tarbijahinnaindeks oli sama ajaperioodi sees suurenenud 17,1 protsenti. See tähendab, et vähemalt statistiliste keskmiste põhjal inimeste ostujõud selle võrdlusperioodi vältel vähenes. Et meist kellelegi ei meeldi olukord, kus saame tarbida ja säästa vähem, kui oleme harjunud, siis on töövõtjad muutunud ka ise aktiivsemaks suurema palgatõusu küsimisel. Kui varem pole palgakasv elukalliduse tõusu suutnud kompenseerida, siis peagi on see vahekord muutumas. Eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist tulenevalt on hinnakasv lähikuudel selgelt pidurdumas, kuid arvestades kitsaid olusid tööturul, saavad töötajad palgaläbirääkimistel kasutada hindade kasvu argumendina veel mõnda aega.

Palgakasvu on vedanud riigisektor

Suurima palgatõusu osaliseks said tänavu esimeses kvartalis riigieelarvest palka saavad inimesed. Pea 20 protsendi lähedale küündis aastases võrdluses haridustöötajate palgatõus. Selle tulemusena jõudis haridusvaldkonna keskmine palk üsna lähedale riigi keskmisele brutopalgale. Pikemas vaates on haridustöötajate palgakasv jällegi varem teistele valdkondadele tublisti alla jäänud, mistõttu võib praegust hüppelist tõusu pidada tagantjärgi tulevaks korrektuuriks. Sama ei saa öelda aga avaliku halduse valdkonnas tegutsevate töötajate kohta. Mullu oli sealne palgakasv üsna turu keskmise lähedal, ent sellele vaatamata tõusis keskmine brutopalk seal 2023. aasta esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 17 protsenti. Erasektoris paistsid kiire palgatõusuga silma pigem madalapalgalised tegevusvaldkonnad, kus varem koroonakriis sissetulekute kasvu pärssis. Nii suurenes majutuse ja toitlustuse alal keskmine palk aastaga enam kui 17 protsenti, meelelahutuse ja vaba aja veetmise vallas enam kui 15 protsenti. Üldiselt oli palgakasv kiire aga pea igal pool ning 10 protsenti jäi keskmise palga tõus alla vaid kolmel tegevusalal.

Hea kasumlikkus võimaldab palka tõsta

Lisaks kitsastele oludele tööturul ja võimsale inflatsioonile aitab palgakasvu tagant ka tõsiasi, et ettevõtted saavad suuremaid tööjõukulusid endale lihtsalt lubada. SKP statistikas kasutatav mõiste tegevuse ülejääk ja segatulu, mis oma sisult suuresti just kasumeid väljendab, suurenes eelmisel aastal 24 protsenti. Suure tõenäosusega oli selle kasv jõuline veel ka käesoleva aasta esimestel kuudel. Aeglustuva majanduse tingimustes ei jää taoline pidu muidugi lõputult kestma, kuid nigelam ärikonjunktuur väljendub esmalt tagasihoidlikumates kasumites ja alles tüki aja pärast madalamas palgakasvus.

Olud tööturul jäävad kitsaks

Ilmselt võib kiire palgakasvu jätkumisele loota veel mõnda aega. Nagu öeldud, on tööhõive Eestis rekordiliselt kõrge ja selle järsk nõrgenemine tundub ebatõenäoline. Vastupidiselt räägivad ettevõtjate seas korraldatud konjunktuuriuuringud praegu pigem seda keelt, et tööandjad on endiselt valmis töötajaid juurde värbama. Viimaste küsitluste põhjal koostatud tööjõuvajaduse indeksi järgi on ainus sektor, kus on selgelt ette näha tööjõuvajaduse vähenemist, töötlev tööstus. Nii on töötajatel põhjust vaadata tulevikku veel üsna optimistliku pilguga.

Tagasi üles