Number teada: nii suur osa Eesti varadest kuulub kõige jõukamale 10 protsendile

Sularaha. Foto: Arvo Meeks

Eesti Pank tutvustas täna värsket uuringut, millest tuli välja ka Eesti inimeste varade tegelik väärtus.

Eesti Pank avaldas täna uuringu, milles uuriti Eesti inimeste rahalist seisu.

Sealt tuli välja ka Eesti inimeste varade hulk. Uuring näitab, et valdavalt on Eesti inimeste varad viimase kümnendiga omajagu kasvanud. Kõige kiiremini on rikkus kasvanud rikkamatel inimestel.

Eesti inimese netovara mediaansuurus on aga 66 200 eurot. Pooltel inimestel on sellest rohkem, pooltel vähem. Netovara hulk tähendab, et siit on maha võetud laenude-kohustuste hulk ja tähistab seda vara, mis inimesel reaalselt hinge taga on. Selleks, et Eesti keskmiste hulka jõuda, tuleb aga omada 157 700 euro väärtuses netovara ehk keskmine on mediaanist enam kui kaks korda kõrgem.

Lisaks tõi Eesti pank välja, et rikkamatele, 10 protsendile eestimaalastele, kuulub 59 protsenti varadest. Kui vaadata rikkaimate, 5 protsendi eestimaalaste osakaalu kõikides Eestimaa varades, siis suudab Eesti euroalal ebavõrdsuses alla jääda veel ainult Küprosele. Mis puutub hoiustesse, siis 10 protsendile rikkamatele eestimaalastele kuulub 63 protsenti hoiustest.

Uuringust selgus ka, et kinnisvaraomanikel on oluliselt rohkem vara kui üürnikel. Nimelt on juba kodu välja ostnud kinnisvaraomanikel netovara mediaansuurus (2021. aasta numbrite järgi) 81600 eurot, veel kodulaenu maksval kinnisvaraomanikul 97100 eurot, aga üürnikul kõigest 4700 eurot.

Eesti Pank tõi välja, et võlgades leibkondi on Eestis ca 10 protsenti. Need on leibkonnad, inimesed, kellel on võlgade hulk suurem kui varade hulk.