Ehitusmahud kukkusid: Eesti firmadel on mure nii kodus kui ka välismaal

Ehitustöölised. Pilt on illustreeriv. Foto: Ain Liiva

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11 protsenti vähem kui aasta varem samal perioodil.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 803 miljoni euro eest, sellest hooneid 594 miljoni ja rajatisi 209 miljoni euro eest. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 15 protsenti vähem. Rajatiste, näiteks teede, sildade, sadamate, magistraaltorustike, side- ja elektriliinide või spordiväljakute ehitamine jäi samale tasemele, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg mõjutatud nii jätkuvast ehitushindade kasvust, intressimäärade tõusust kui ka tarbija kindlustunde vähenemisest. Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem ehitati uusi hooneid ja remonditi-renoveeriti hooneid. Rajatiste ehitus jäi aasta varasemaga võrreldes 1,4-protsendisesse plussi, millele aitas kaasa põhiliselt remondi- ja renoveerimistööde kasv.

Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja nentis, et tegu on juba neljanda järjestikuse kvartaliga, mil ehitusmahud langevad. Samas oli ehitusmaht eelmise aasta esimeses kvartalis veel võrdlemisi kõrge. Võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga oli kogu ehitusmaht selle aasta esimeses kvartalis protsendi võrra kõrgem, hoonete ehitusmaht oli 2% kõrgem ning rajatiste ehitusmaht sama.«Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimääradega keskkonnas on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal. Riiklikud taristuprojektid aga tõenäoliselt aitavad madalseisu ehitussektori jaoks, vähemalt osaliselt, täita,» lisas Rõbinskaja.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 13 protsenti: vähenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 6 protsenti, nagu ka aasta varem.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 2225 uut eluruumi ehk 78 protsenti rohkem kui aasta varem. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad 20 protsendiga ja Tartumaa 18 protsendiga.

Nõudlus uute eluruumide järele väheneb. Ehitusluba väljastati 1330 eluruumi ehitamiseks, mida on 29 protsenti vähem kui aasta varem. Jätkuvalt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 265 mitteelamut kasuliku pinnaga 184 600 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo-, tööstus- ja laohoonete pinda. Võrreldes mullusega suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.