Võrklaev: oleme valmis Ukraina toeks kaaluma suuremaid makseid EBRD-le
25. mai 2023, 17:45
Rahandusminister Mart Võrklaev kinnitas kohtumisel Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asepresidendi Jürgen Rigterinkiga, et Ukraina jõulisema toetamise nimel on Eesti valmis kaaluma kapitalimaksete suurendamist.
«EBRD tegevused Ukrainas on olulised ja vajalikud ja me toetame igakülgselt nendega jätkamist. Pank on oma sealset tegevust laiendanud, kuid ühel hetkel tuleb rahaline piir ette – selle tarbeks oleme valmis ka kapitalitõusu kaaluma,» sõnas Võrklaev Londonis toimunud kohtumisel, teatas rahandusministeerium.
EBRD on Ukrainas toimetanud alates sõja algusest ja 2023. aasta lõpuks peaks panga sealne tegevusmaht kasvama 3 miljardi euroni. Selleks vajatakse liikmete täiendavaid garantiisid 300-400 miljonit eurot panga kapitali suurendamiseks. Vastav otsus läheb hääletamisele sügisel.
Võrklaeva sõnul võiks pank kaaluda ka panustamist Balti ettevõtete toetamiseks, kes on seotud Ukraina ülesehitamisega. Kohalike uute projektide leidmiseks on lähiajal Tallinna Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde saabumas osaajaga tööle ka panga esindaja. «See on väga positiivne, et EBRD on leidnud võimaluse oma pankuri alaliseks saatmiseks Eestisse, mis annab meie ettevõtetele paremad võimalused juurdepääsuks EBRD kapitalile ning meile oluliste rohe- ja digiprojektide tegemiseks,» sõnas Võrklaev.
Eestisse investeeris EBRD mullu 74 miljonit eurot, valdavalt olid investeeringud Luminori ja LHV Grupi võlakirjadesse. EBRD on varasemalt osalenud ka Tallinna sadama ja Enefit Greeni aktsiate esmastes avalikes pakkumistes. Minister jagas infot, et uue valitsuse plaan on riigiettevõtete börsile viimisega jätkata ja et rohkem infot Eesti riigiettevõtetesse investeerimiseks on ilmselt oodata juba aasta lõpus.
Rahandusminister osales kolmapäeval ka Londonis LHV Ühendkuningriigi pangalitsentsi saamisüritusel. Lisaks Londoni Kaubandus- ja Tööstuskojas toimunud ümarlauale kohtus Võrklaev veel Ühendkuningriigi parlamendi rahanduskomisjoniga, kus jutuks olid Eesti maksumuudatused, kaitsekulude tõstmine, kapitaliturgude arendamine, ühine mure kõrgest inflatsioonist ning intressidest.
«Rääkisime meie edukast rahapesuvastasest võitlusest ning krüptoturu korrastamisest, kus rahanduskomisjon tundis huvi meie edusammude vastu, kuna neil samad mured,» märkis rahandusminister.