/nginx/o/2023/05/24/15343835t1h7a2f.jpg)
Valitsusele esitati neljapäevasel istungil aruanne Rail Balticu Eesti osa hetkeseisu ja 2022. aasta tähtsamate tegevuste kohta, mille järgi on praeguseks omandatud enam kui 400 Rail Balticu ehitamiseks vajalikku maa-ala ehk umbes 50 protsenti projekti teostuseks vajaminevatest maaosadest on riigi omandis.
Rail Balticu vahearuande põhjal on projekti planeeritav valmimisaeg Eestis hiljemalt aasta 2030, mis on vastavuses üleeuroopalise transpordivõrgustiku määrusega, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
2022. aastal valmis Harju ja Rapla maakonnas kokku kuus viadukti ja ökodukti ning jätkati töid veel üheksa viadukti või ökodukti väljaehitamisega Harju, Rapla ja Pärnu maakondades. Alustati kohalike peatuste projekteerimise ja detailplaneeringutega ning kuulutati välja hanked kahe põhitrassi lõikude ja Ülemiste reisiterminali rajamiseks.
Eestile eraldati Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) vahenditest enam kui 100 miljonit Rail Balticu edasiseks tegevusteks, mis toetab projekti aina kasvavat ehituste faasi jõudvate alametappide hulka.
Sel aastal jätkatakse 2022. aastal alustatud objektide ja põhitrassi lõikude ehitus- ning projekteerimistöödega ning alustatakse Ülemiste ja Pärnu reisiterminali piirkondade ehitustöödega. Samuti on kavas Ülemiste veeremidepoo ja Pärnu kaubaterminali detailplaneeringute lõpetamine ja ehitustööde planeerimine. Valmivad Harju- ja Pärnumaa kohalike peatuste eelprojektid ning esitatakse veel kaks taotlust Euroopa Ühendamise Rahastule Rail Balticu finantseerimiseks.
Eelmise aasta aprillis läbiviidud uuringu põhjal toetab 69 protsenti Eesti elanikest Rail Balticu projekti ning selle positiivset mõju näevad 72 protsenti vastanutest.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)