/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/08/17/14764930t1ha9f8.jpg)
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul oli esimeses kvartalis palgakasv keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline, kusjuures palgatõus kiirenes avaliku sektori töötasude märgatava tõusu tõttu.
Palgakasvu vedas avalik sektor
«Palgataset kergitas ka alampalga märgatav tõus. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma ka alampalgast kõrgema töötasuga inimestel,» märkis Elmik.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ehk 13,3 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot. Reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2 protsenti väiksem kui mullu.
«Kõige rohkem kerkis töötasu hariduses, kus keskmine palk tõusis aastaga viiendiku võrra. Õpetajate palgatõus andis keskmise palga kasvu olulise panuse, sest hariduse valdkonnas töötab kokku 62 000 inimest ehk kümnendik palgastatistikasse kaasatud töötajatest,» tõi Elmik välja.
Samas erasektoris tõusis palk tema sõnul. kõige hoogsamalt majutuses ja toitlustuses, kus töömahu kasv, miinimumpalga tõus ja tööjõupuudus andsid palgatõusuks 17 protsenti.
«Keskmine palk ei kasvanud vaid metsanduses, kus palgad tõusid veerandi võrra aasta tagasi, ja paberitööstuses, kus kõrged energiahinnad on sundinud tööpause tegema,» nentis Elmik.
«Esimeses kvartalis kasvas ettevõtete käive palkadest oluliselt aeglasemalt. Tugev palgasurve suurendab nõudlust siseturul, aga vähendab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. See omakorda avaldub tööstustoodangu ja ekspordi mahu languses,» kirjeldas ökonomist.
Ta märkis ka, et keskmise netopalga eest sai selle aasta esimeses kvartalis 5 protsendi võrra vähem kaupu ja teenuseid kui aasta tagasi, ent selle aasta teisel poolel peaksid palgad tema hinnangul taas hindadest kiiremini kasvama.
«Keskmise palga ostujõud jõudis madalpunkti eelmise aasta augustis. Augustiga võrreldes on ostujõud praeguseks juba 7 protsendi võrra tõusnud. Tarbijad seda aga ei tunneta, sest pangakontol on raha varasemast vähem ja kiiresti on kasvanud ka sellised kulud, mida statistikaameti hinnaindeksis ei ole, näiteks kinnisvara ja intressid,» tõdes Elmik.
Kuigi majanduslanguse tõttu on tööjõupuudus leevenenud, napib tema selgitusel endiselt erinevate erialade spetsialiste – näiteks konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi soovivad teenindusettevõtted töötajaid juurde palgata, samal ajal, kui tööstuses on tööjõudu vaja varasemast vähem.