Tarbijakaitse: Eesti Energia viis kliendid universaalteenusele lubamatult kiiresti (5)

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Copy
Eesti Energia sai tarbijavaidluste komisjonis kaotuse.
Eesti Energia sai tarbijavaidluste komisjonis kaotuse. Foto: Tairo Lutter

Tarbijavaidluste komisjon leidis oma hiljutises otsuses, et Eesti Energia pidanuks andma klientidele universaalteenusest loobumiseks rohkem aega.

Mullu 15. oktoobril avastas Tallinna mees Dmitri oma e-postkastist kirja Eesti Energialt, kes andis talle teada uue elektrilepingu kehtima hakkamisest. Dmitris tekitas see teade suurt arusaamatust, sest vaid paar kuud varem oli ta sõlminud Eesti Energiaga 3-aastase fikseeritud hinnaga lepingu.

Ta saatis Eesti Energiale vastuse, et ei taha lepingu muutmisest midagi kuulda. See kiri oli aga kui hüüdja hääl kõrbes, sest uus leping oli selleks ajaks juba jõustunud.

Dmitri ei jätnud aga asja sinnapaika ning pöördus tarbijavaidluste komisjoni, kes nüüd 18. mai otsuses leidiski, et Eesti Energia oleks pidanud mehe sooviga arvestama ning jätma ta vana lepingu peale.

Kaudselt tähendas otsus aga seda, et komisjoni hinnangul viis riigifirma kliendid universaalteenusele kiirustades, jättes neile liiga vähe aega pakkumisest loobumiseks.

Milles oli asi?

Möödunud sügisel jõustus elektrituruseaduse muudatus, mis pani elektrimüüjatele kohustuse viia universaalteenusele automaatselt üle kõik kliendid, kellele müüdi elektrienergiat universaalteenuse hinnast kallimalt. Kuna konkurentsiameti läbirääkimised Enefit Poweriga kujunesid keeruliseks ja hinna avaldamine viibis, ei teadnud elektrimüüjad veel kuni 30. septembrini, kes klientidest tuleb universaalteenusele viia ja kes mitte. Universaalteenus pidi aga hakkama kehtima juba 1. oktoobril.

Kui konkurentsiamet septembri viimasel päeval lõpuks ajutiselt kehtestatud hinnaga välja tuli, arvutas Eesti Energia kibekiirelt välja, et neil tuleb universaalteenusele üle viia 129 000 koduklienti.

Juba 1. oktoobril saadetigi universaalteenuse osutamise lepingud klientidele välja. Eeskätt puudutas üleminek börsipaketi omanikke, aga ka neid, kes olid fikseerinud teenuse hinna kallil tasemel.

Eesti suurim elektrimüüja andis klientidele aega pakkumisest keelduda kuni 12. oktoobrini. Kes selleks ajaks endast märku ei andnud, viidi üle universaalteenusele. Kusjuures Eesti Energia pakkus kliendile isegi rohkem mõtlemisaega, sest seaduse järgi võinuks lepingu jõustada ka pärast seitset päeva.

Kaduma läinud e-kiri

Kuigi Dmitri pöördus Eesti Energia poole mitu päeva pärast 12. oktoobrit, pidanuks tarbijavaidluste komisjoni hinnangul riigifirma tema sooviga ikkagi arvestama. Nimelt väitis Dmitri, et ei saanud Eesti Energialt infot õigel ajal kätte. Kuna ka seadus ütleb, et müüja peab universaalteenust osutama üksnes tarbija nõusolekul, siis tuli Eesti Energial komisjonile tõendada, et ta toimetas universaalteenuse pakkumise kohale.

Eesti Energial oli enda kaitseks kaks argumenti. Esiteks, kuna kodulehel oli vastav info olemas ja tarbijale pakutav leping oli iseteeninduses üleval, oli ainuüksi sellega nende teavitamiskohustus ainuüksi täidetud. Tarbijavaidluste komisjon tegi selle argumendi maatasa.

Teise ja kaalukama argumendina väitis Eesti Energia, et saatis 1. oktoobril Dmitrile vastava sisuga e-kirja, mille väljasaatmist serverist ka logi esitamisega tõendati. Dmitri väitis aga vastu, et temani see kiri siis ei jõudnud.

Komisjon kaldus tarbija poole, leides, et Eesti Energia esitatud logi tõendas üksnes seda, et Dmitrile saadeti kiri välja, mitte aga seda, et tehti tingimata universaalteenuse pakkumine. «Teate pealkiri on «Pakkumine erakliendile», kuid sellest iseenesest ei saa teha järeldust, et see oli universaalteenuse pakkumus,» seisab komisjoni otsuses.

Tarbijavaidlusi lahendav üksus leidis ka, et ka juhul, kui nõustuda Eesti Energia väitega, et see oli universaalteenuse pakkumus, on tõendamata kirja saabumine adressaadi teenusepakkuja serverisse. Samas möönis komisjon, et kuna samale e-posti aadressile hiljem saadetud kirja sai Dmitri kätte – ja ka vastas sellele –, siis on eluliselt usutav, et ka 1. oktoobri kiri jõudis talle kohale.

Ometi jäi õigus Dmitrile. Komisjon leidis, et isegi kui kiri 1. oktoobril e-postkasti kohale jõudis, ei saa eeldada, et inimene iga päev oma e-posti loeb. Komisjon viitas oma otsuses riigikohtu lahendile, milles leiti, et e-kirja võib kättetoimetatuks lugeda alles nädal pärast selle serverisse saabumist. Seetõttu pidanuks komisjoni hinnangul Eesti Energia universaalteenusest loobumiseks see tähtaeg hakkama kulgema alates 9., mitte 1. oktoobrist.

«Kuna kaupleja on kinnitanud, et andis tarbijatele universaalteenusest loobumiseks seadusest pikema tähtaja (11 päeva), ei saanud teenusest loobumise tähtaeg 1. oktoobri 2022 pakkumuse alusel lõppeda enne 19. oktoobrit 2022,» seisab otsuses.

Pyrrhose võit

Kuigi tarbijavaidluste komisjonis sai Dmitri Eesti Energia üle võidu, on see paradoksaalsel kombel rahaliselt talle hoopis kahjulik. Nimelt vaidlustas Dmitri enda universaalteenusele üleviimise, soovides tasuda elektrienergia eest oma varem kehtinud 3-aastase lepingu alusel.

Komisjon leidiski, et see nõue on põhjendatud ning kohustas Eesti Energiat korrigeerima arveid tagantjärele, lähtudes varem kehtinud lepingust.

Kuna Dmitri varem kehtinud leping oli aga universaalteenusest oluliselt kallim, peab ta Eesti Energiale arvete korrigeerimise järel hoopis ise peale maksma.

Tagasi üles