/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/04/21/15271230t1h44d3.jpg)
Palgakasv on aidanud ületada ostujõu madalseisu, mis jäi möödunud aasta sügisesse.
Hullem möödas ⟩ Ostujõu madalseis jäi mullu sügisesse
Keskmine brutokuupalk oli tänavu esimeses kvartalis 1741 eurot ja selle aastakasv hoogustus eelneva kvartali 12,1 protsendilt 13,3 protsendini. Kuigi reaalpalk aastavõrdluses kahanes, on see alates eelmise aasta neljandast kvartalist juba taastumisrajal, ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Palgakasvu kiirenemise taga oli põhiliselt keskmise palga kasv hariduse valdkonnas, kus õpetajate miinimumpalk tõusis pea 24 protsenti, ning avalikus halduses, kus suurenes näiteks päästjate ja politseinike töötasu,
Üldine suur hinnatõus on seni aidanud ettevõtetel oma toodangu hinda tõsta ja seeläbi enam kui 10-protsendise palgakasvuga toime tulla. Kui majanduskasv aeglustub või aset leiab majanduslangus, siis tavaliselt kahaneb esimesena ettevõtete kasum.
«Palgakasv aeglustub ja töökohti tõmmatakse koomale mõningase hilinemisega, sest palkasid kärpida on keeruline ja lepingute lõpetamine võtab aega,» märkis Soosaar. «Möödunud aasta oli selle poolest eriline, et majanduslangus toimus väga hoogsa inflatsiooni keskkonnas. Jätkuv palgatõususurve sunnib järjest aeglustuva inflatsiooni taustal ettevõtteid varasemast rohkem tootmist optimeerima ja osalt ka kasumites järele andma.»
Statistikaamet avaldab alates sellest aastast infot ka palgajaotuse kohta. Esimeses kvartalis jäi miinimumpalka teenijate osakaal vaadeldud töötajatest 10 ja 20 protsendi vahele. Enamikul tegevusaladel jääb nende osakaal alla 10 protsendi, seevastu kinnisvarategevuses ulatub see vähemalt 30 protsendini ja majutuses-toitlustuses vähemalt 20 protsendini. Käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes palk palgajaotuse alumises osas kiiremini kui ülemises, mis tähendas, et palgajaotus on muutumas taas ühtlasemaks.