Kristjan Lepik: Euroopa rohelepe hakkab muutma kõigi meie elu (2)

Copy
Kristjan Lepik, majandusekspert ja Arbonicsi kaasasutaja
Kristjan Lepik, majandusekspert ja Arbonicsi kaasasutaja Foto: Arbonics

Kuidas saab olla nii, et suurettevõte Eesti Energia peab laenama 8-protsendilise intressimääraga, kuid iga panka minev kodanik saab elektriauto jaoks raha poole odavamalt? Põhjus peitub Euroopa roheleppes, kirjutab majandusekspert Kristjan Lepik.

Olles enamiku aja oma tööelust pühendanud finantssektorile, olen viimase 20 aasta jooksul olnud tunnistajaks Euroopa panganduse muutustele. Pangandus enne 2008. aasta finantskriisi erines täielikult sellest, mida tänapäeval näeme – regulatsioonid on karmistunud ja tegevused piiratud, et vältida pankade kokkukukkumise riski.

Kuid oleme taas uue muutuse lävel. Seekord on põhjuseks Euroopa Rohelepe. Kuigi see võib tunduda kauge ja bürokraatlikuna, hakkab võetud strateegia kõigi meie elusid mõjutama.

ESG raamistik vajab edasiarendust

Lubage mul selgitada. Kindlasti olete kuulnud akronüümi ESG – raamistikku, mis juhendab ettevõtteid kestlikult käituma.

Kuidas seda täpsemalt defineerida?

ESG on lühend ingliskeelsetest sõnadest environmental, social and corporate governance, eesti keelde tõlgituna tähendab see jätkusuutlikku ja vastutustundlikku lähenemist äri majandamisele keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimise aspektidest lähtudes. 

Ümmargune ja igav. Ma olen praktiline inimene, kes tahab kõike mõõta. Kuidas seda sõnamudru ettevõtluses mõõta? Konkreetsete numbritega on piiride tõmbamine pea võimatu ja see on minu arust ESG suurim puudus – kogu kontseptsioon on liiga laialivalguv ja mõõdetamatu. Samas on enamiku asjade esimene versioon enamasti ebaõnnestunud. Kui ma vahetaks teie praeguse telefoni esimese iPhone vastu, viskaksite selle kohe minema, sest see on praeguseks kasutamatu. ESG on sarnane: puudustega esimene versioon, aga alati tuleb kuskilt alustada.

Viimastel aastatel on Euroopas uue turuna väga kiiresti kasvanud vabatahtlik süsinikuturg, mille eesmärk on suunata lisarahastust tegevustele, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seda võib omamoodi nimetada ESG uuendatud versiooniks, kuna süsiniku jalajälge saab täpselt mõõta ning selle põhjal on võimalik tuvastada kõige jätkusuutlikumaid ettevõtteid.

Roheleppe mõjud pangandusele on juba käes

Vabatahtlik süsinikuturg mõjutab järjest rohkem ka Eesti pangandust. Toon kaks näidet.

1. Eesti Energia võttis veebruaris 600 mln euro suuruse hiigellaenu. Väga huvitava nüansina salastati laenu intressimäär. Kuid Sulev Vedler Ekspressis kirjutas, et laenu intressiks oli 8 protsenti. Olen turult kuulnud, et tõde on ilmselt sellele numbrile väga lähedal. Kõik, kes on võtnud eluasemelaenu, tunnevad praegu valusat intresside tõusu kuumaksetes. Kuid mitte kellegi eluasemelaen ei küüni 8 protsendi juurde.

2. Mitmed pangad on tulnud viimasel ajal roheliste laenudega välja, näiteks Swedbank pakub ka elektriauto liisingut 0-protsendilise marginaaliga (lisandub küll euribor).

See võib panna nüüd kukalt kratsima. Riigile kuuluv üks Eesti suurim ettevõte peab laenama 8-protsendilise intressimääraga ja pea iga panka minev kodanik saab elektriauto jaoks raha poole odavamalt?

Põhjus on Euroopa rohelepe, mis on viimase aastaga läinud väga palju konkreetsemaks ning pankadele on hakanud kehtima üsna konkreetne taksonoomia – kuidas tuleb mõõta, kas ettevõte või projekt on planeedile kasulik või kahjulik. Kes tahab pikemalt lugeda, siis siin on seda teemat koondav veebileht.

Seega liigub tulevik selgelt sinna, et ettevõtted kelle tooted toovad planeedile kahju, peavad leppima kõrgemate intressidega, ja need, kes teevad planeedile head, saavad paremad intressimäärad.

Pangad on ise väga huvitatud selle tõestamisest, sest rohelisema portfelliga pangad saavad ka enda sissetuleva kapitali odavamaks. Asutasime eelmisel aastal Arbonicsi-nimelise ettevõtte, mis aitab maa- ja metsaomanikul tulu saada selle eest, et nende maal toimub süsiniku sidumine. Praegu teatame koostööleppest Swedbankiga, et tuua juunis turule finantseerimistoode, mis aitab maaomanikul finantseerida metsa istutamist.

Arbonics viib läbi keeruka süsiniku tõestamise protsessi ja Swedbank on selle tõestamise toel valmis maaomanikule pakkuma soodsamatel tingimustel laenu. Eesti pindalast moodustab mets üle 50 protsendi, siin on üks väga konkreetne näide selle kohta, et kui targalt uusi Euroopa suundasid mõista, saab selle Eesti kasuks tööle panna.

Tagasi üles