/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/09/24/12589727t1h5119.jpg)
Riik andis kolmele omavalitsusele raha tühjaks jäänud ja lagunevate kolemajade likvideerimiseks, et näha, millised probleemid selles tegevuses ilmnevad. Majade hävitamine osutus arvatust palju keerulisemaks.
Tühjaks jäänud lagunevate kolemajade lammutamine osutus arvatust keerulisemaks
«Asjaajamine võttis tihti planeeritust kauem aega, sest olukorrad olid kohapeal keerukad. Näiteks oli sageli keeruline menetluse algatamise teate kättetoimetamine - registrijärgne omanik oli surnud ja pärijaid ei olnud teada või siis puudusid Venemaal elava omaniku kontaktid,» selgitas rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol. «Korterite kättesaamiseks ja lõpuks lammutamiseks kulus projektis üks kuni kaks aastat.»
Näidisprojektis osalesid Kohtla-Järve linn ning Lüganuse ja Valga vallad, kes valisid välja kokku seitse kehvas seisukorras kortermaja. Hoonete elanikke asuti ümber kolima ja kortereid omavalitsusele omandama, et lõppeesmärgina majad lammutada, välja arvatud üks juba lammutatud hoone Valgas, kus tuli tegeleda korteriomandite võõrandamisega tagantjärgi. Kogu protsess oli omavalitsuste jaoks aga aeganõudev.
Igale omavalitsusele eraldati projekti tegevusteks 252 000 eurot. «Projekti tulemusel teame täna, et olenevalt hoone suurusest ja olukorrast läheb ühe korterelamuga tegelemine maksma 50 000 kuni 200 000 eurot,» rääkis Karniol. «Korterite omandamiseks kuluvad summad koos motivatsioonitasude ja täiendavate hüvitistega on kõrged, mis ei motiveeri omavalitsusi menetlusi läbi viima. Tuleb leida seadusandlik lahendus ja võimalused kompenseerida omavalitsustele ressursikulu.»
Osapoolte hinnangul on siiski just omavalitsus kõige õigem probleemiga tegelema. Karnioli sõnul lubab seadus praegu anda omanikel soovi korral perspektiivitu korter riigile, ent õigem oleks loovutamine omavalitsusele. «Tühjenevate kortermajade puhul on eelkõige tähtis kohapealne vahetu suhtlus elanikega, samuti võivad inimesed protsessis vajada täiendavalt näiteks valla sotsiaalteenuseid,» märkis ta. «Kohaliku elamumajanduse ümberkorraldamisega on seotud ka infrastruktuuri arendamine ja teenuste pakkumine. On oluline, et omavalitsusel tekiks oma territooriumil visioon ja ruumiline arenguplaan.»
Riigi poolt 2019. aastal ellu kutsutud pilootprojekti tulemusel on kolmes kohalikus omavalitsuses tänaseks lammutatud kokku seitse tühjenevat korterelamut. Projekti baasil töötakse omavalitsustele välja lahendused tühjade kortermajade probleemiga tegelemiseks tulevikus, mis loob eeldused kvaliteetsemaks avalikuks ruumiks ja paremaks elukeskkonnaks asulates üle Eesti.
Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on kvaliteetse ruumiloome seisukohast ja piirkondade eluasemeturu tasakaalu viimiseks oluline alakasutatud ja väheväärtusliku kinnisvara hulga vähendamine.
«Teame, et eriti terav on probleem täna Ida-Virumaal. Siin on vajalik nii riigi abi kui ka omavalitsuste enda initsiatiiv, et probleemsed objektid saaksid likvideeritud, tulemuseks ilusam linnapilt ja paremad elutingimused kohalikele inimestele,» märkis minister. «Projekt sai ellu kutsutud, et vaadata, kuidas võiks lahendus koostöös välja näha.»
Omavalitsustel tuli projektis tegeleda erinevate juhtumitega – kokkuleppe korras sundvõõrandamise, esitatud vaiete lahendamise ja ka korterite vahetamisega. «Paberimajandust ja tööd lisandus palju, kuid saime hakkama,» sõnas Lüganuse abivallavanem Helve Pettai. Valla lammutatud neljakordsed korterelamud asusid Kiviõli kesktänava servas, jättes rusuva ilme igale möödaminejale.
Pettai hinnangul oleks edaspidi vajalik võtta tööle projektijuht, kes konkreetse teemaga igapäevaselt tegeleks, sest lammutuse ootel maju on Kiviõlis veelgi ning ka lähedal asuvates alevikes leidub tühjenevaid kortermaju.
Järgmiste sammudena töötatakse pilootprojekti kogemuse baasil välja vajalikud seadusemuudatused ja rahastamismeetmed asjaajamise lihtsustamiseks, et luua kohalikele omavalitsustele võimalused ja hoovad tühjenevate kortermajade vähendamiseks kogu Eestis.