JÄIME KÕIK VAESEMAKS ⟩ Keskmine reaalpalk esimeses kvartalis kahanes

Raha. Foto on illustereeriv. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ehk 13,3 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal, reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2 protsenti väiksem kui mullu; mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid, selgub statistikaameti pressiteatest.

«Metoodikamuudatus annab nüüdsest võimaluse avaldada keskmise palga kõrval ka mediaanpalga näitajaid. Lisaks vähendab valdavalt registripõhine andmete kogumine halduskoormust andmeesitajate jaoks,» ütles statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen.

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis kõrgeim info ja side, 3160 eurot, finants- ja kindlustustegevuse 2952 eurot ning energeetikas 2435 eurot. Tarkiaineni sõnul oli see madalaim majutuse ja toitlustuse tegevusalal, 1124 eurot, muude teenindavate tegevustes 1142 eurot ning kinnisvaraalase tegevuse 1209 eurot.

Enim kasvas keskmine palk hariduses 19,8 protsenti ning majutuses ja toitlustuses 17,3 protsenti.

Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju ja Tartu maakonnas vastavalt 1975 ja 1730 eurot ning madalaim Saare ja Valga maakonnas vastavalt 1316 ja 1261 eurot. Kõige enam tõusid aastaga palgad Valgas – 16,3 protsenti ja Tartu maakonnas 14,1 protsenti.

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli tänavu esimeses kvartalis kõrgeim info ja side valdkonnas, 2661 eurot, finants- ja kindlustustegevuses 2395 eurot ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusaladel 2100 eurot. Madalaim oli mediaanpalk majutuses ja toitlustuses, 984 eurot, muude teenindavate tegevuste ning kinnisvaraalase tegevuse tegevusaladel vastavalt 892 ja 813 eurot.

Reaalpalk, mis võtab arvesse inflatsiooni ja peegeldab inimeste tegelikku ostujõudu, oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2 protsenti väiksem kui aasta tagasi.

«Ehk siis jätkuvalt näeme, et palgad küll kasvavad, kuid kuna hinnatõus on olnud palgatõusust üle, on inimeste ostujõud siiski väiksem kui aasta varem. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga on reaalpalga langus siiski pidurdunud,» selgitas Tarkiainen.