Euroopa Komisjon soovitab Eestil lõpetada energiatoetused
24. mai 2023, 20:04
Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval liikmesriikidele 2023. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketi suunised, Eestil soovitab komisjon lõpetada riigieelarvest rahastatud energiatoetused, et vähendada eelarvepuudujääki ning soovitab eelarvepoliitikas tagada ettevaatlik suund, eelkõige hoidudes netokulude nominaalsest kasvust üle 4,9 protsendi aastal 2024.
Samas soovitab komisjon säilitada riiklikke investeeringuid ja võtta eelkõige rohe- ja digiülemineku kiirendamiseks aktiivselt kasutusele nii taastekava kui ka ühtekuuluvusprogrammide vahendid. Alates aastast 2024 soovitatakse Eestil jätkata eelarvepoliitika konsolideerimise strateegiat ning kombineerida seda säästvaks kasvuks vajalike investeeringute ja reformidega, et saavutada kestlik eelarvepositsioon, teatas komisjoni Eesti esindus.
Tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas soovitatakse Eestil tugevdada sotsiaalkaitset, pöörates muu hulgas tähelepanu vanemaealiste vaesusele, ja laiendada töötuskindlustusmakseid eelkõige mittestandardsete töövormide ja lühiajaliste lepingute puhul. Samuti soovitatakse parandada ligipääsu tervishoiuteenustele ja pikaajalisele hooldusele ning muuta need taskukohasemaks. Selleks tuleb tagada nende valdkondade jätkusuutlik rahastamine.
Eesti on liialt sõltuv fossiilkütustest
Energiasektoris soovitatakse Eestil jätkata fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist, sealhulgas elektrivõrgu tugevdamise abil. Energiajulgeoleku tagamiseks tuleks tugevdada piiriüleseid elektriühendusi ja jätkata Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimist. Tähtis on suurendada täiendavate toetusmeetmete abil energiatõhusust. Transpordisektoris tuleks jätkata pingutusi säästva transpordi osakaalu suurendamiseks. Selleks tuleks elektrifitseerida raudteid ja luua maksualgatusi, mis soodustaksid sõidukipargi uuendamist vähese heitega või heitevabade sõidukitega. Eestil soovitatakse panustada ka roheüleminekuks vajalike oskuste arendamisse.
Kõik liikmesriigid peaksid komisjoni sõnul 2023. aasta lõpuks lõpetama kehtivad energiatoetusmeetmed. Kui energiahindade uus tõus peaks tekitama taas vajaduse toetusmeetmete järele, peaksid need olema sihitud haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele, olema eelarve seisukohast vastuvõetavad ja säilitama stiimulid energiatarbimise vähendamiseks.Pärast 2024. aastat peaksid liikmesriigid jätkama järkjärgulist ja kestlikku konsolideerimist hõlmavat keskpika perioodi eelarvestrateegiat ning kestlikku majanduskasvu soodustavaid investeeringuid ja reforme, mis aitaks saavutada usaldusväärse eelarvepositsiooni keskpikas perspektiivis.
Eelarvepoliitikas soovitatakse võtta konservatiivne suund
Üldiselt on komisjoni suuniste keskmes tugev ja tulevikukindel majandus, mis tagaks keerulises geopoliitilises keskkonnas kõigi jaoks konkurentsivõime ja pikaajalise heaolu. Komisjon esitas riigipõhiseid soovitusi neljas valdkonnas: eelarvepoliitika, taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine, energiapoliitika ning vajaduse korral struktuursete probleemide lahendamine. Kuna üldise vabastusklausli kohaldamine lõpetatakse, esitab komisjon taas ka kvantitatiivseid ja diferentseeritud riigipõhiseid eelarvesoovitusi.
Liikmesriikidel, kes on 2023. aasta kevadprognoosi alusel saavutanud oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi, palutakse säilitada 2024. aastal tugev eelarvepositsioon. Kõigil teistel liikmesriikidel palutakse tagada konservatiivne eelarvepoliitika, eelkõige piirates riiklikult rahastatavate esmaste netokulude nominaalset suurenemist 2024. aastal. Kõik liikmesriigid peaksid komisjoni vaates säilitama riiklikult rahastatavad investeeringud ning tagama taaste- ja vastupidavusrahastu ja muude Euroopa Liidu (EL) vahendite tulemusliku kasutuselevõtu, eelkõige rohe- ja digipöörde eesmärgil.
14 liikmeriiki – Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia – ei vasta komisjoni teatel eelarvepuudujäägi kriteeriumile ning 11 riigis – Küprosel, Ungaris, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Madalmaades, Portugalis, Rumeenias, Rootsis, Kreekas ja Itaalias – esineb makromajanduslikku tasakaalustamatust. Tšehhis, Eestis, Lätis, Leedus, Luksemburgis ja Slovakkias komisjoni hinnangul tasakaalustamatust ei esine, vaid nõrgad kohad on praegu üldiselt kontrolli all.