CREA: Vene nafta hinnalae mõju väheneb ja agressori energiatulud kasvavad taas

Vene naftatanker Novorossiiski sadamas, Foto: AP foto

Soome sõltumatu kliimauuringute keskuse CREA värskest analüüsist selgus, et Venemaa naftatulu märtsis-aprillis taastus, kuna hinnalae täielik jõustamine on ebaõnnestunud ja samuti puudub G7-riikidel soov ülempiiri taset langetada.

Kui tööstusriikide ühenduse G7 liidrid väitsid hiljuti toimunud Hiroshima tippkohtumise kokkuvõttes, et hinnalagi töötab, siis soomlaste mõttekoja CREA hinnangul ei täida see Venemaa alustatud sõja rahastamise piiramise ülesannet kaugeltki piisavalt.

Selle aasta jaanuaris-veebruaris Venemaa naftatulud sanktsioonide jõustudes küll vähenesid, kuid märtsis-aprillis tõusid need taas kõrgeimale tasemele alates mullusest novembrist.

Venemaa toornafta ja naftatoodete eksport kasvas aprillis veebruariga võrreldes 14 protsenti ning Moskva teenib igapäevaselt nende ekspordist üle 500 miljoni euro tulu.

CREA ekspertide hinnangul on sanktsioonid minetanud oma jõu, terviklikkuse ja usaldusväärsuse, sest pärast hinnalage, pole selle kehtestanud koalitsioon suutnud hinnapiiri muutunud turul uuesti üle vaadata ega seniseid piirangid korralikult jõustada.

«Kuigi idanaabri eksporditulu aprillis langes mulluse aprilliga oluliselt, peamiselt ELi impordikeelu ja madalamate naftahindade tõttu, suutis Venemaa esimest korda eksportida oma toornaftat hindadega, mis olid süstemaatiliselt kõrgemad USA, EL ja liitlaste naftabarrelile kehtestatud 60-dollarilisest hinnalaest,» ütles CREA juhtivanalüütik ja raporti kaasautor Lauri Myllyvirta. «See tõi esile suured lüngad hinnalae jõustamisel.»

Siiski arvas ta, et kuna Venemaa eelarve jääb tõenäoliselt defitsiiti, siis on sõjalisi kulutusi ka raskem suurendada.

Kui lünki hinnalae mehhanismis kiiresti ei parandata, võib tema hinnangul see antud sanktsiooni lõplikult murda. See omakorda tõstaks Venemaa maksutulusid ja muudaks venelaste invasiooni palju lihtsamaks. «Seega olid aprilli arengud ennekõike hoiatuseks selle kohta, mis tuleb, kui midagi ette ei võeta,» rõhutas Myllyvirta.

CREA viimased uuringutulemused näitasid, et Venemaa naftaekspordi maksulaekumised kasvasid tänu täiendavatele tarnetele aprillikuuga kuus protsenti, mais on oodata veelgi suuremat tõusu.

See tähendab, et pärast 2023. aasta alguses saavutatud põhja on Venemaa maksutulud tänu suurenenud naftamüügile taastumas.

«Kremli maksutulu on täpselt jäljendanud Venemaa toornafta hindu, rõhutades hinna ülempiiri tähtsust. Lisaks muudetakse maksurežiimi, et hinnalae mõju vähendada,» ütles CREA energiaanalüütik Isaac Levi.

«Kui hinnalae koalitsioon ei võta meetmeid selle taseme alandamiseks ja jõustamislünkade täitmiseks, toovad muudatused Venemaa nafta maksustamise struktuuris Venemaa toornafta hinna Brenti võrdlusindeksile lähemale, mis toob kaasa Venemaa naftatulu edasise taastumise,» lisas ta.

CREA analüüs näitas, et alates EL-i impordikeeldudest ja G7-riikide kehtestatud hinnalaest on Moskva teeninud meretranspordiga naftatarnetelt eksporditulu hinnanguliselt 58 miljardit eurot.

Venemaa tulud aga võiksid väheneda veel 22 miljardi euro võrra, kui toornafta hinnalagi alandatakse 30 dollarile barreli kohta ja üle vaadataks ka naftatoodete hindade ülemmäärad, teatas CREA.

Praegu maksab Vene Uurali toornafta umbes 55-57 dollarit barrel. Ida-Siberi EPSO ja Sokol segud, mis liiguvad peamiselt Hiinasse, maksavad aga üle hinnalae, 64-67 dollarit barrel.