Kuidas see võimalik on? Läti inimesed kulutavad eestlastest kolm korda vähem (2)

PM Majandus
Copy
Rahakott
Rahakott Foto: Arvo Meeks

Läti inimesed saavad hakkama kolm korda väiksema rahasummaga kui eestlased. Leedukad kulutavad aga rohkem kui eestlased.

Läti inimesed kulutavad oma igapäevaste väljaminekute peale kuni 10 eurot või siis ei määra eelarvele üldse piiri, samas kui Eesti ja Leedu elanikud kulutavad oma igapäevaste vajaduste tarbeks üle 30 ja 40 euro päevas, selgub Citadele panga läbi viidud uuringust.

Kõige rohkem kulutatakse igapäevastele ostudele keskmiselt raha Leedus, kus 14 protsendil elanikest on 30–50 euro suurune päevaeelarve. Eestis on selline eelarve 13 protsendil, Lätis aga vaid kaheksal protsendil küsitletutest. Leedus on ka oma naaberriikidest rohkem neid inimesi, kes kulutavad päevas 51–100 eurot (Leedus oli neid kolm protsenti vastanutest, Eestis ja Lätis aga 2 protsenti). Nii Leedus kui ka Eestis on ühe protsendi suurune elanikkonna rühm, kes kulutab iga päev 101–200 eurot.

Samal ajal eraldatakse igapäevaste kulutuste jaoks keskmiselt väiksemaid summasid. Kuni 10 euro suurune päevaeelarve on Lätis 14 protsenti, Leedus 12 protsenti ja Eestis 10 protsenti elanikest. Uuringu andmetel kulutab 11–20 eurot iga viies inimene ehk Lätis 20 protsenti, Leedus 19 protsenti ja Eestis 18 protsenti elanikest.

Eestis ja Leedus valitseb trend kulutada rohkem kui Lätis ning päevaste kulutuste summa kasvab alates 21–30 euro künnisest – sellised kulutused on Eestis 15 protsenti, Leedus 13 protsenti ja Lätis 11 protsenti elanikest.

Vaatamata kasvavale inflatsioonile ja elukalliduse tõusule ei määra üsna suur osa elanikkonnast oma igapäevastele kulutustele üldse soovitavat piiri – Eestis elab ilma konkreetse ühepäevase kulutuste künniseta inimesi 17 protsenti, Lätis 28 protsenti ja Leedus 22 protsenti. Seda trendi täheldatakse sagedamini nende elanike seas, kes teenivad kuni 1000 eurot kuus.

«Kui kõige olulisemaid igakuiseid kulusid, nagu näiteks üüri- ja kommunaalmakseid ning mitmesuguste teenuste eest tasumist, inimesed planeerivad, siis suhteliselt väikestele igapäevastele väljaminekutele sageli konkreetset piiri ei seata,» ütles Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen. «Just nende järgi saab aga teha kindlaks kulutamisharjumused – näha, mille peale raha kõige sagedamini kulutatakse ja kust saaks kokku hoida.»

Hakiaineni sõnul selgub sageli ühe kuni kolme kuu igapäevaseid kulutusi üle vaadates, mille peale on raha kulutatud kas ebaotstarbekalt või planeeritust rohkem. Selline kulutuste üle arvepidamine aitab nii eelarvet korrastada kui ka mõista, kuidas oleks võimalik raha säästa või suuremate eesmärkide jaoks koguda.

Kulutuste piiramise vajadust ei näe Eestis ja Leedus kuus ning Lätis viis protsenti küsitlusele vastanutest.

Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi mais. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18–74.

Tagasi üles