Oled valmis? ⟩ Algas allkirjade kogumine automaksu vastu

Automaksu rakendamise alused ei ole veel paigas, kuid mitu varianti on juba välja käidud. Foto: Taavi Sepp

Eesti Autoomanike Liit alustas allkirjade kogumist automaksu vastu. Tänasest saab petitsioon.ee digikeskkonnas anda toetusallkiri riigikogule ja valitsusele adresseeritud pöördumisele, mille eesmärk on näidata inimeste vastumeelsust kehtestatava automaksu suhtes.

Eesti Autoomanike Liidu juhatuse esimehe Priit Tammeraidi sõnul on automaksu kehtestamine küsitav nii otstarbekuse kui ka eetilisuse seisukohast.

«Selge on see, et automaks ei aita kaasa rohepöördele ega pane inimesi teistsuguseid sõidukeid valima – ka täna lähtutakse auto soetamisel vajadusest,» ütles Tammeraid, kelle sõnul paneb automaks hobiautode omanikke ilmselt oma seniseid sõidukeid kas odavalt müüma või vanarauda viima. «Nendelt autodelt, mis vanarauda lähevad, riik tulevikus tulu enam ei saa. Lisaks kaotavad selliste arengute puhul kliente ka kodumaised remonditöökojad.»

Petitsiooni algatajad leiavad, et lisaks majanduslikule aspektile tuleb automaksu puhul esile tõsta ka moraalset poolt. «Valimiste ajal ei tulnud automaks üldse jutuks. Tänasele koalitsioonile on antud mandaat tingimustes, kus kogu ühiskonda puudutava maksumuudatuse diskussioon puudus.»

Eesti Autoomanike Liit kutsub üles kõiki, kes ei poolda automaksu, petitsiooni allkirjaga toetama. «Allkirja andmine ei maksa midagi, kuid selle andmata jätmisel võib olla kõrge hind,» ütles Tammeraid. «Eestis on sadu tuhandeid sõidukeid, mille omanikud on siiani olnud avalikkuses vagusi. See on nüüd koht, kus vaiki enam olla ei saa.»

Petitsioon.ee keskkonnas saab allkirja peale digitaalselt isikutuvastust. Soovi korral saab end tuvastada ka nii, et allkirjastaja nimi ei ole avalik («Nimi teada») ning seda ei avalikustata petitsiooni algatajale ja avalikkusele.

Maks heite alusel

Valitsus plaanib kehtestada riigikassa täitmiseks automaksu, kuid millistel alustel see täpselt toimima hakkab, ei ole veel teada. Transpordiamet on käinud välja ettepaneku luua Eestis esmase mootorsõiduki registreerimise maks uutele ja kasutatud sõiduautodele CO2-heitega üle 120 g/km ja kuni 3,5-tonnistele kaubikutele heitega üle 180 g/km, keskmise maksumääraga umbes 1800–2000 eurot sõiduki kohta.

Niisuguse maksu eesmärk on suunata valikut ökonoomsemate autode suunas. Uusi sõiduautosid, mille heide jääb alla 120 g/km, maksustada ei kavatseta.

Aasta-, kuu- või päevapõhine mootorsõidukimaks sõiduautodele heitega üle 120 g/km ja kuni 3,5-tonnistele kaubikutele heitega üle 180 g/km oleks transpordiameti ettepaneku järgi keskmiselt 100–120 eurot aastas.

GPSi-põhine maks

Eesti Arenguseire Keskus on samuti automaksu analüüsinud ja leidnud, et automaks võiks olla läbisõidupõhine ja vastavalt sellele, mis piirkonnas inimene sõidab: rakenduks erinev koefitsient, maapiirkonnas oluliselt madalam. See tähendab sisuliselt GPSi-põhist maksustamist.

Arenguseire keskuse juhi Tea Danilovi sõnul oleks tehniline võimekus olemas. «Küsimus on selles, kui kallis on see seade, mida autole paigaldada. Kui on väga vana auto, kitsad olud ja paigaldatav seade maksab 100 eurot, siis see võib olla keeruline,» rääkis Danilov ja jätkas näitega lähiajaloost: «Omal ajal mindi digitelevisioonile üle ja tuli hankida digiboks, mis maksis vanas rahas vist 500 krooni. Siis riik seda ei kompenseerinud ja pered pidid ise hakkama saama. Selle seadme puhul võib ju ka mõelda, et see tasaarveldatakse sinu tulevase maksukohustusega. Lahendusi on.»

«Teine küsimus on andmekaitse. Kas inimesed on valmis jagama riigiga infot, kus ja millal nad sõitsid. Praegu on valitud klassikalise automaksu tee. Seda on rahandusministeerium minu teada juba varem üritanud valitsusse viia. Alati on see takerdunud selle taha, et maapiirkondades ei ole autole alternatiivi. Saab näha, kuidas seekord see kitsaskoht lahendatakse,» lisas Danilov.