Vene gaasihiid Gazprom teatas teisipäeval, et selle puhaskasum kahanes mullu 41 protsenti, kuna energiaeksport vähenes Ukrainale kallaletungimise eest kehtestatud Lääne sanktsioonide tõttu järsult.
Gazpromi kasum langes märkimisväärselt
Gazpromi puhaskasum kukkus kahelt triljonilt rublalt (24,2 miljardilt eurolt) 1,2 triljoni rublani (13,8 miljardi euroni), vahendasid Gazpromi teadet Vene uudisteagentuurid.
Vene uudisteagentuuride poolt edastatud avalduses ütles kontsern, et «kasumimarginaalidele avaldas mõju maksumaksete suurenemine aasta teisel poolel».
Juhatuse sõnul peaks ettevõte hoiduma dividendide maksmisest, öeldi avalduses.
Lääne sanktsioonid on tugevalt mõjutanud riigiettevõtet, mida juhib president Vladimir Putini lähedane liitlane Aleksei Miller.
Mais teatas Gaasi Eksportivate Riikide Foorum, et Euroopa maagaasi torujuhtme import Venemaalt on 2022. aastal vähenenud 55 protsendi võrra.
Kuna suurem osa Euroopa turust on keelatud (välja arvatud veeldatud maagaas, mida Euroopa ikka veel Gazpromilt ostab), on Gazprom püüdnud pöörduda Aasia poole.
Hiinast on saanud Venemaa peamine majanduspartner pärast seda, kui Lääs kehtestas rea enneolematuid sanktsioone, et karistada Moskvat sõjalise sekkumise eest Ukrainas eelmisel aastal.
Märtsis teatas Gazprom, et nad saavutasid uue rekordilise päevase gaasikoguse, mida tarniti Hiina läbi Siberi gaasijuhtme Power of Siberia. Samuti jõudsid tarned torujuhtme kaudu eelmisel aastal kõigi aegade kõrgeimale tasemele ehk kokku 15,5 miljardi kuupmeetrile.
Gaasi ekspordi ümberorienteerimine on pikk protsess, mis hõlmab kuluka infrastruktuuri ehitamist. Gazprom loodab alustada Power of Siberia 2 torujuhtme ehitamist 2024. aastal.
Gazprom, mis annab tööd umbes poolele miljonile inimesele ja omab maailma suurimaid gaasivarusid, on üks Venemaa majanduskasvu peamisi vedureid.