:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
/nginx/o/2023/04/28/15287132t1h041e.jpg)
Rahandusminister Mart Võrklaeva (Reformierakond) sõnul on nii valitsuse kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangud Eesti riigirahanduse seisule sarnased, kuid valuutafondi väljapakutud soovitusi pole täita enam võimalik.
Võrklaev: me ei saa IMFi soovitusi täita (7)
Kuigi IMF soovitab tuua ettepoole mõned 2024. aastaks kavandatud maksutõusud, kaotada kodu maamaksuvabastus ja maamaksutõusule seatud 10 protsendi ülemmäär ning kiirelt kehtestada automaks, siis maksutõusude kiiremat kehtestamist rahandusminister võimalikuks ei pea.
«Esimesed maksueelnõud on riigikogu menetluses ja loodame need enne jaanipäeva vastu võtta. Nii jääb muudatuste jõustumiseni pool aastat, mis on vajalik ja piisav aeg meie inimestele ja ettevõtetele nendega harjumiseks,» sõnas Võrklaev.
IMFi eelarvepuudujäägi vähendamise soovitus tähendab riikliku eelarvereegli järgimist ja SKT 0,5-protsendipunktist struktuurse positsiooni paranemist aastas. Valitsus on seadnud eesmärgi vähendada tuleval aastal eelarvepuudujääki nominaalselt 3 protsendini SKTst, mille tulemusel paraneb ka struktuurne tasakaal – rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt 0,6 protsendipunkti võrra.
«IMFi sõltumatu arvamus annab meile kindlust, et pingutused on vajalikud ja põhjendatud ja olukorra parandamiseks tuleb üle vaadata kõik võimalikud kokkuhoiukohad, olgu selleks siis ministeeriumide vastutusalade ümberkorraldamine või riigieelarve revisjon – kõik aitavad kaasa riigi rahanduse paremale seisule,» sõnas Võrklaev. «Vaatame üle ka sotsiaaltoetused, et need oleksid paremini sihitud ja riigile jõukohasemad.»
IMF soovitab Eestile ka struktuurireformide läbiviimist. Ühel või teisel kujul on need Võrklaeva sõnul ka kaalumisel – teadus- ja arendustegevuse suurem rahastamine digipöörde toetamiseks ja jõulisem rohepööre Eesti energiajulgeoleku toetamiseks, kvalifitseeritud tööjõupuudusega tegelemine.
IMFi delegatsioon on viibinud Eestis alates 9. maist, et arutada riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitikat. Põhjalikult on hinnatud Eesti finants-, eelarve- ja majanduspoliitika olukorda ning kaalutud ka valitsuse tegevust riigirahanduse olukorra parandamiseks.