Karm hinnang: Eesti rahandus on hädas ametnike palgaralli tõttu

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) peakorter Washingtonis, USAs. Foto: Yuri Gripas

Eestil tasuks alustada juba tänavu riigieelarve puudujäägi vähendamisega, et aeglustada hinnatõusu ja hoida pikaajalist konkurentsivõimet, leiab Eesti majanduspoliitika iga-aastase hindamise lõpetanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

Visiidi kokkuvõttes nendib IMF, et Eesti on viimase kahe aastakümne jooksul teinud märkimisväärseid edusamme, kuid praeguseks on ilmnenud märke võimalikust survest konkurentsivõimele. Liialt leebe eelarvepoliitika võib suurendada hinna- ja palgasurvet ning veelgi kahjustada Eesti konkurentsivõimet. Seetõttu soovitab IMF kaaluda märksa väiksemat eelarvepoliitilist stiimulit vähendades eelarve tulude ja kulude lõhet.

Eelarvepuudujäägi vähendamiseks 2023. aastal tuleks IMFi hinnangul uurida erinevaid võimalusi, sealhulgas avaliku sektori palgakasvu ohjeldamist ja mõnede kavandatud maksutõusude ettepoole toomist. Neutraalne eelarvepoliitika aitaks pidurdada hinnatõusu kinnistumise ohtu ning sellest tulenevat riski pikaajalisele konkurentsivõimele, rõhutas IMF.

Rahvusvahelise valuutafondiga sama meelt on ka Eesti Panga president Madis Müller. «Sarnaselt IMFile teeb ka Eesti Pangale muret, et Eesti riigi kulud ületavad olulised riigi tulusid. Jagan seisukohta, et suur eelarvepuudujääk annab niigi kiirele hinnatõusule hoogu juurde. Kõrge inflatsioon võib omakorda tekitada palgasurvet ja vähendada majanduse konkurentsivõimet. Seetõttu on oluline, et ka eelarvepoliitika oleks suunatud hinnatõusu ohjeldamiseks,» kommenteeris Müller.

Eesti majandus langeb IMFi hinnangul tänavu 1,2 protsenti ning inflatsioon pidurdub 9,7 protsendi tasemele. Alusinflatsioon jääb ilmselt siiski ilmselt kõrgeks, peegeldades teise ringi mõjusid ning stimuleerivat eelarvepositsiooni.

IMFI hinnangul õnnestus Eesti majandusel pandeemiast kiiresti toibuda, kuid Venemaa-Ukraina sõja mõju jätab siiski püsiva armi majandusele. «Kui Eestis ei suurendata tootlikkust tõstvaid kapitaliinvesteeringuid, siis ei pruugi majandus enam nii kiiresti kasvada, kui hinnati jõukohaseks enne viimaseid kriise,» seisab avalduses.

Pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks soovitab IMF lisaks eelarvepoliitilistele sammudele rakendada Eestil sihipärast finantsstabiilsust tagavat finantssektori poliitikat.

Eesti pangandussektor on rahvusvahelise valuutafondi hinnangul piisavalt kapitaliseeritud , kuid rahapesu tõkestamise vallas tuleb järelvalvet oluliselt tugevdada ja kasutada riskipõhist lähenemist rakendada ka virtuaalvääringu teenusepakkujate osas. Samuti on IMFi hinnangul oluline teha struktuurireforme, mis lahendaksid tööjõupuudust osas sektorites, suurendaksid tootlikkust ning edendaksid rohe- ja digipööret.