/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/05/03/15297686t1h0b37.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seadusmuudatuste eelnõu, mis võimaldab jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada töötasu.
Riik lubab edaspidi pikaajalise haiguslehe ajal töötada
Kavandatavad seadusemuudatused annavad pikaajalisele haigele ligipääsu töötukassa töövõimet toetatavatele teenustele. Muudatused pakuvad töötajale võimalust saada haiguseelset sissetulekut, hoida sidet tööeluga ja ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist.
Terviseminister Riina Sikkut selgitas, et Eesti oli seni kolme viimase Euroopa riigi seas, kus haiguslehe ajal polnud paindlikult töötamine võimalik. «Seaduseelnõu vastuvõtmine aitab ühelt poolt inimestel taastada haigestumise eelset sissetulekut. Teiselt poolt teha tööd, kasvõi lihtsamat ja osalise koormusega, mis on oluline inimese füüsilise ja vaimse enesetunde parandamiseks. Ja ka tööandjale annab see paindlikkust juurde,» kommenteeris minister Sikkut eelnõu eesmärke.
Eelnõu üks väljatöötajatest, sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuspoliitika juht Lii Pärg märkis, et seni on süsteem hakanud tegelema püsiva töövõimetusega siis, kui kahjud on juba tekkinud. See on esimene samm ennetamise suunal.
«Nii meie kui teiste riikide praktika on näidanud, et mida kauem on inimene tööst eemal, seda väiksema tõenäosusega ta naaseb tööle. Ja kujuneb välja püsiv töövõimetus. Majanduslik toimetulek langeb, seda eriti madalama sissetulekuga inimestel,» ütles Pärg.
Kui praegu makstakse haigushüvitist üldjuhul kuni 182 kalendripäeva 70 protsenti eelmise aasta tulust ja haiguse ajal töist tulu saada ei tohi, siis uue eelnõu järgi on alates haiguslehe 61. päevast võimalik jätkata töötamist. Tervisekassa maksab palgavahe hüvitist kuni 122 päeva. Palgavahe hüvitis arvestatakse haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasust. Tööandja maksab vähemalt poole senisest töötasust.
Pikaajalisel haiguslehel töötamine on töötajale ja ka tööandjale vabatahtlik, kuid võib vajada eriarsti või töötervishoiu arsti suuniseid.
Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 pikemalt kui 60 päeva haiguslehel olevat töötajat. Nendest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks töötukassa toetavaid teenuseid.
Töövõimetuse ennetamise süsteem käivitub 1. aprillist 2024. aastal ja selle elluviimist rahastatakse osaliselt Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Sama seadusmuudatuse raames on kavas täiendavad töövõimetushüvitise maksmist puudutavad muudatused. Nii on edaspidi on lastevanematel võimalik saada lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist. Seni oli 12 päevast pikemat hoolduslehte võimalik kasutada vaid vähiravi korral, edaspidi otsustab seda raviarst olenevalt haiguse iseloomust.
Töötajale ajutise töövõimetuse tõttu saamata jääva töötasu vabatahtlikult kompenseerimine muutuks tööandjale sotsiaalmaksuvabaks.
Lapseootel või emapuhkuse õigusega töötajale kergema töö võimaldamisel maksaks tööandja talle vähemalt 50 protsenti haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasust. Ülejäänu maksab tervisekassa palgavahe hüvitisena. Muudatus on oluline, et tagada ravikindlustussüsteemis palgavahena hüvitise maksmisel võrdne kohtlemine kõigile sihtrühmadele.