Luminor: eestlased kipuvad finantsvabadust üle müstifitseerima

Investor Jaak Roosaare (pildil) on olnud finantsvabaduse idee üks põhilisi «maaletoojaid». Foto: Mihkel Maripuu

Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul kiputakse finantsvabadust sageli müstifitseerima ning see on viinud olukorrani, kus töölkäimist seostatakse negatiivse poolega inimese elust.

«Kui finantsvabadust mõista kui tööorjuse vastandit, siis võib jääda tähelepanuta tõdemus, et töö võib tegelikult olla inimese elu väga huvitav ja arendav osa,» lausus Kose.

Idee finantsvabadusest on Kose sõnul iseenesest igati üllas – inimesed püüavad «tööorjusest» pääseda ning saavutada võimalikult kiiresti unistuste olukorra, kus investeeringud «teevad tööd» nende eest –, kuid samas sõltub väga palju iga inimese tõekspidamistest ja isikuomadustest, mistõttu ei pruugi selleni püüdlemine igaühele meeltmööda olla.

Finantsvabadust võib Kose sõnul mõista kahe kategooria abil – kui otsene finantsvabadus tähendab passiivset tulu, millega katab inimene kõik sissetulekud ning suudab seejuures ka raha säästa ja edasi investeerida, siis kaudset finantsvabadust võiks võrrelda finantsheaoluga. «Kaudse finantsvabaduse ehk finantsilise heaolu puhul on inimesel olemas selge arusaam oma kuludest ja tuludest, huvitav ja rahuldust pakkuv töö, mida ta hea meelega teeb, ning suures pildis just selline elu, mis võimaldab ka vaba aega meelepäraselt sisustada,» näitlikustas ta.

Otsese finantsvabaduse saavutamine eeldab üldjuhul inimeselt teatud perioodi jooksul võrdlemisi ranget enesedistsipliini, kulude kärpimist ja tagasihoidlikumat eluviisi. Kui otsene finantsvabadus ei pea ilmtingimata olema iga inimese suurim eesmärk, siis kaudse finantsvabaduse ehk finantsilise heaolu poole soovitab Kose püüelda kõigil. «Hea finantstervise taotlemine ja finantsiline heaolu võiks olla igaühe laiapõhjaline eesmärk – kui kulude tase on tuludega võrreldes mõistlik ning inimesel on olemas pensionipõlvele suunatud säästmisplaan, siis suures pildis on see igati hea sihtmärk, mille poole püüelda,» märkis Kose.

Finantsvabaduse poole püüdlemisel tuleb võimalikult palju kärpida oma kulusid ja proovida ka laenukohustustest vabaneda. Laenukohustuste ja finantsinstrumentide kõrval ei tohiks Kose sõnul aga ära unustada investeerimist iseendasse ehk haridusse, mis võimaldab kulude kõrval keskenduda ka tulu suurendamisele. «Haridus on üks olulisemaid faktoreid, kuidas inimene iseenda heaollu panustada saab, kuna see määrab reeglina ära, millist tööd inimene tegema hakkab ning milline on selle ametipositsiooni eeldatav töötasu,» toonitas ta.

Seega koosneb finantsvabadus paljudest erinevatest aspektidest ja etappidest ning igaüks saab sel teekonnal oma finantsilisse heaollu asjakohaselt panustada. «Säästmine on igasuguse finantsvabaduse ja finantsilise heaolu alus. Kui tekitada juba noorena säästmise harjumus, on hiljem märkimisväärselt lihtsam neid põhimõtteid ellu viia,» ütles Luminori privaatpanganduse varahaldur.