/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/09/27/12602190t1h0c34.jpg)
Eestlane on hakanud rohkem kala sööma ja enamik meist sööb kala paarist korrast kuus kuni ühe korrani nädalas.
Just nii palju kala sööb eestlane ühe aasta jooksul
Kala ja kalatoodete tarbimine Eestis kasvas 2021. aasta 15 kilolt elaniku kohta 17 kiloni 2022. aastal ehk kalatoodete tarbimine tõusis aastaga 13 protsenti, selgus Eesti Konjunktuuriinstituudilt kala ja kalatoodete tarbimise uuringust.
Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost selgitas, et nii 2021. kui ka 2022. aastal on tarbimiskogused arvutatud ressursipõhiselt ehk kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ressursse arvutades lähtuti püütud, eksporditud ja imporditud kala kogustest.
Ressurssidest, mida oli kokku 165 000 tonni, läks 112 000 tonni ekspordiks. Eestisse jäänud kalast 30 200 tonni läks mittetoiduliseks tarbimiseks ning toiduna tarbimiseks jäi arvestuslikult 22 800 tonni ehk 17 kilogrammi kala elaniku kohta. Aasta varem oli näitaja 15 kilogrammi kala elaniku kohta.
«Selleks, et hoida kala ja kalatoodete tarbimist senisel tasemel, peaks eestlased sööma kala ja kalatooteid paarist korrast kuus kuni ühe korrani nädalas. Hea on tõdeda, et Eesti Konjunktuuriinstituudi 2022. aastal korraldatud küsitlusele vastanutest enamik ehk 74 protsenti seda teevadki. Võrreldes 2020. aastaga oli oluliselt väiksem hulk vastanutest rahul sellega, kui tihti nad kala ja kalatooteid sõid. Kui veel 2020. aastal arvas 39 protsenti vastanuist, et nad võiks tihemini kalaroogasid süüa, siis 2022. aastaks oli vastanuist sellel arvamusel lausa 51 protsenti,» tõi ta välja.
Ta märkis, et eestlased on läbi aastate hinnanud oma kõige lemmikumaks kalaks lõhet ja 2021. aasta kevadel alanud lõhe hinnatõusu peetakse üheks peamiseks põhjuseks, miks Eesti turul ostetakse kala ja kalatooteid kokku varasemast vähem. «Lõhelasi aga tarbiti sellele vaatamata 2022. aastal Eestis elaniku kohta peaaegu kaks korda rohkem kui 2018. aastal,» lisas Freivald-Heapost.
Tarbitud kala ja kalatoodete kogused kasvasid 2016. ja 2020. aasta võrdluses ligikaudu seitse protsenti, kulutused neile suurenesid sama ajaga 22 protsenti ehk 65,4 euroni aastas leibkonnaliikme kohta. Samal perioodil suurenesid kulutused toidule ja jookidele tervikuna 12,4 protsenti ehk oluliselt vähem võrreldes kulutustega kalatoodetele.
«Sellise hinnatõusu valguses on tarbija tooteid valides hinnatundlikum ja eelistab osta allahinnatud tooteid. Ostukorvi kallinemine tõi omakorda 2021. aastal kaasa selle, et kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnaliikme kohta vähenesid 61,5 euroni,» nentis ta.