/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/05/20/15335819t1h0f1e.jpg)
Möödunud aastal tõusid muuseumide, raamatukogude ja loomaaedade hinnad Euroopa Liidus (EL) keskmiselt neli protsenti, Eestis aga 10,5 protsenti.
Järjekordne esikoht Eestile: kultuur kasvatab eesrindlikult piletihindu
2020. aastal oli nende kultuurikaupade ja -teenuste tarbijahindade harmoniseeritud indeks Eurostati teatel eelmise aastaga võrreldes viie aasta madalaimal tasemel – kaks protsenti. Enne seda oli aastane muutusmäär stabiilselt kolme protsendi juures.
Aastatel 2018–2021 kõikus muuseumide, raamatukogude ja loomaaedade hinnaindeks aastane muutusmäär ühe ja kolme protsendi vahel, enne kui 2022. aastal üheksa protsendini tõusis. 2018. aastal kasvas muuseumide, raamatukogude ja loomaaedade hinnaindeks ELis üldisest inflatsioonist palju aeglasemas tempos.
Liidu riikide seast registreeriti suurim muuseumide, raamatukogude ja loomaaedade hinnatõus 18 protsendiga Poolas. Järgnesid Iirimaa ja Leedu vastavalt 15 ja 14 protsenti. Hollandis, Kreekas kui ka Portugalis registreeriti vaid üheprotsendiline tõus.
Võrreldes 2021. aastaga langesid ELi riikidest ainukesena muuseumide, raamatukogude ja loomaaedade hinnad Maltas, kolm protsenti. Luksemburgis ja Küprosel püsisid hinnad samal tasemel.