Kas veab või ei? Noored saavad pensionifondi loosi teel

Vahur Madisson Foto: Peeter Langovits

Noorte vähene teadlikkus pensionifondidest tähendab seda, et neile määratakse pensionifondi loosi teel.

Nimelt määratakse pensionifond loosi teel kohustuslikule liitujale, kes on saanud 18-aastaseks ja alustanud töötamist, kuid ei ole esimese palgamakse saamise ajaks veel oma valikuavaldust esitanud, ütles Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madisson.

Statistika kohaselt on loosi teel pensionifondi saanud ligi 17 000 noort aasta jooksul, lisaks kogub ligi 15 000 inimest loosi teel jooksvalt konservatiivsesse pensionifondi.

«Kuigi loosi teel saadav fond valitakse kõige madalamate tasudega fondide hulgast, on targem teha ise teadlik valik ning veenduda, milline pensionifond just sinu profiiliga kõige paremini sobib,» märkis Madisson.

Kõige tähtsam on Madissoni hinnangul valida eakohane fond, mis arvestab pensionini jäänud ajaperioodiga – just see on kõige tähtsam indikaator sobiva fondi valikul.

«Kuna noorel tööturule sisenejal on pensionini väga pikk tee minna, võiks valida kõrgema riskiga fondi, mis koosneks 100 protsenti aktsiatest,» rääkis ta.

Kui teine sammas on tööturule sisenejatele kohustuslik, siis vabatahtliku ehk kolmanda samba avamine jääb Madissoni sõnul sageli tahtejõu taha.

«Ehkki kõik inimesed 20. eluaastates veel ei tööta ja elavad ilma püsiva sissetulekuta, on väga tähtis, et kogumise harjumus ja finantsdistsipliin tekiksid võimalikult varakult. Mida varem kolmanda samba konto avada, seda parem, kuna hiljem liitujana tuleb pensioniks soovitud elatustaseme säilitamiseks korraga rohkem raha säästa,» ütles Madisson.

Samuti avaldub Madissoni sõnul pika kogumisperioodi tulemusel paremini liitintressi efekt. «Mida pikem on kogumisperiood, seda suurema efekti liitintress kogumisperioodi lõpus annab. Kui pensionini on jäänud umbes 5–10 aastat, annab liitintress pikaajalise koguja jaoks väga olulise panuse,» kirjeldas Madisson.