/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2022/05/06/14532336t1heab5.png)
Riik on leidnud kolm kohta, kuhu luua Liivi lahe meretuulepargi elektriühendus. Sinna tuleb planeerida õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid, trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.
Kus maabub Liivi lahe tuulepargi elekter? Sõelal on kolm kohta
Liivi lahe meretuulepargi valmimisel peab elekter tuulepargi merealajaamast ühenduste kaudu jõudma maismaal asuvasse Eleringi põhivõrgu alajaama ja sealt tarbijateni.
Tuulepargi piirkonnas on võimalike liitumiskohti kolm: Audrus, Sindis või Kilingi-Nõmmel. Eriplaneeringu praeguses etapis kirjeldatakse metoodika ja põhimõtted, kuidas parim asukoht valida ning milliseid uuringuid on vaja selleks kavandada. Võimalike asukohaalternatiivide visandamise ja võrdlemiseni jõutakse planeeringu järgmises etapis.
«Kuna nii keskkonnamõjude hindamise kui planeerimisprotsessid on ajamahukad, siis toimuvad tegevused nii meretuulepargi enda kui ühenduste kavandamisel osaliselt samaaegselt,» selgitas rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise nõunik Anne Martin kohtumisel omavalitsuse esindajatega. «Meie ülesanne on riigi eriplaneeringu käigus analüüsida tehnilisi, sotsiaalmajanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonna kriteeriume ning leida parim võimalik asukoht, mis oleks vähima kogumõjuga.»
/nginx/o/2022/05/06/14532335t1h5897.png)
Kihnu vallavanem Egon Vohu tõi kohtumisel esile, et kuue aasta taguses Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust leiab seisukoha, mille kohaselt on oluline tuulikute elektrikaablite asukohad lahendada nii, et paraneb ka Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. «Kuidas see põhimõte nüüd kihnlaste heaks rakendatud saab, see huvitab iga kihnlast,» kinnitas Vohu.
«Taastuvenergia vajalikkuses ei ole kahtlust, kuid seejuures on oluline arvestada, et võimalik saadav kasu ja kogu protsessiga kaasnevad mõjud oleksid põhjalikult analüüsitud ja kaalutud ning kõik huvigrupid juba võimalikult varajases etapis kaasatud,» lausus Saarde vallavanem Külli Karu.
«Valla ettepanek oli teha Liivi lahe meretuulepargi ühenduste alane kohtumine avalikuna, et kõik eriplaneeringuga seonduv oleks avalik ja üheselt mõistetav,» ütles Häädemeeste vallavanem Külliki Kiiver. «Valla ülesanne siinkohal on leida vahendid ja võimalused, et kaitsta ja säilitada kohalikku elukeskkonda ja seista vallarahva huvide eest.»
Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on äärmiselt oluline, et kohe protsesside alguses kaasatakse asjasse puutuvad omavalitsused ja inimesed, keda tuuleparkide rajamine võib puudutada.
«Pärnu linn ja mitmed Pärnumaa omavalitsused on tuulepargi teemaplaneeringu alas ning seetõttu olen rahul, et esimene tutvustav kohtumine sai värskelt teoks ja osapooltega lepiti kokku edasised sammud planeeringuprotsessi osas.»
«Eesti riigi energeetiline sõltumatus ja taastuvatel allikatel baseeruv elektritootmine on lõpuks meie kõigi asi, kuid teisest küljest peavad tuulepargid ning vajalikud ülekandeliinid tekitama võimalikult vähe häiringuid kohalikus elus,» ütles Tori vallavanem Lauri Luur. «Seda on võimalik teha ainult tihedas koostöös planeerijate ja kohalike elanikega. Tori vald annab omalt poolt parima, et protsess liiguks sujuvalt ning kogukonnad ning kõik asjast huvitatud isikud oleks kaasatud.»
Ülemöödunud aasta suvel esitas Eesti Energia taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et planeerida Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühendus Eleringi põhivõrguga maismaal. Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati valitsuse korraldusega möödunud aasta augustis.