Utilitas investeerib miljoneid eurosid kaugjahutusse (1)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Utilitase kaugjahuti, millega Tallinnas soojal ajal keskselt hooneid jahutatakse.
Utilitase kaugjahuti, millega Tallinnas soojal ajal keskselt hooneid jahutatakse. Foto: Utilitas

Tallinna tuiksoonel, Liivalaia tänaval kaugjahutustrassi paigaldav Utilitas pidi oma plaanid ümber mängima, sest Tallinna linn nõudis avalikkuse survel liiklustakistuse likvideerimist enne kooliaasta algust. Huvi kaugjahutuse vastu kasvab, mistõttu ei pääse linlased liiklust häirivatest trassiehitustöödest ka tulevikus. 

«Liivalaia tänava kaugjahutuse võrgu rajamise puhul ei ole tegemist linna objektiga, vaid Utilitase tellimisel teostatavate töödega,» ütles abilinnapea Vladimir Svet. Seetõttu alustas linn läbirääkimisi tööde varasemaks lõpetamiseks.

Linnas käib mitme suure objekti ehitus samaaegselt ja Liivalaia kaugjahutuse võrgu ehitus oleks avaldanud olulist mõju liiklusele veel ka kooliaasta esimestel kuudel septembris ja oktoobris. Utilitas tuli linnale vastu ja sügisel toimuma pidanud tööd lükati järgmise aasta kevadesse.

Arteri kvartal suurtellija

Utilitase kaugjahutuse osakonna juhi Tanel Kirsi sõnul on Liivalaia tänava kaugjahutustrassi üks esimesi liitujaid Arteri kvartal, kuhu tulevad nii äripinnad kui ka üürikorterid, aga läbirääkimised käivad juba ka teiste soovijatega.

«Suurema osa Liivalaia tänaval tehtavatest töödest saame sel aastal tehtud, järgmisesse aastasse jääb Lauteri tänavat ületav lõik,» selgitas Kirs. «Arteri kvartal valmib plaanide kohaselt 2024. aasta suvel ja selleks ajaks saame ülejäänud tööd valmis.»

Utilitas alustas kaugjahutuse teenuse pakkumist Tallinnas Fahle kvartalis ning tänaseks on esimesed hooned liitunud nii Ülemiste Citys kui ka kesklinnas. Tallinna kesklinna kaugjahutuse võrgu ehitust alustati Jõe-Pronksi lõigul ning nüüd liiguti edasi Liivalaia lõiguga.

Utilitas investeerib kaugjahutuse valdkonda sel aastal kokku ligi kuus miljonit eurot. «Kaugjahutusega liituda soovivaid hooneid on kogu trassi ulatuses ja huvi kasvab pidevalt,» kinnitas Kirs.

Klient maksab trassiehituse kinni 

Trassiinvesteering tuleb pärast liituvatel klientidel kinni maksta. Nende kaugjahutuse teenuse hind sõltub nii investeeringu maksumusest, tarbimismahust kui ka hoone asukohast.

Kirsi sõnul tunnevad korterelamud teenuse vastu suurt huvi ja ilmselt on uusi korterelamuid kaugjahutusvõrgus juba esimestel aastatel.

«Liitumine on keerulisem olemasolevatel hoonetel, kus puudub hoonesisene jahutusüsteem, aga kui korterelamu suudab selle rajada, siis on võimalik kaugjahutusvõrguga liitumine,» rääkis Kirs.

Kaugjahutus on Põhja-Euroopas laialt levinud. Helsingi ja Stockholm on viimase kümne aasta jooksul suurendanud oma kaugjahutusvõrke neli-viis korda ning Stockholmi 400MW kaugjahutusvõrk oli veel hiljuti maailma suurim.

Kaugjahutus on lokaalsetest lahendustest energiaefektiivsem ja oluliselt väiksema CO2 jalajäljega. Lisaks pole vaja kaugjahutuse puhul eraldi jahutusseadmeid, mis vabastab ruumi nii hoone sees kui ka hoone välispinnal ja kaovad liigse müra- ja vibratsiooniallikad. Kaugjahutus on hooneomanikule hooldusvaba ja väiksem primaarenergia kaalumistegur parandab ka energiatõhususarvu. Kokkuvõttes on kaugjahutus suurema varustuskindlusega, turvaline ning selle kasutamisel pole keskkonda ohustava külmaaine lekkeohtu.

Tagasi üles