Eesti ei suuda rahuldada välismaalaste nõudlust eesti keele õppe järele
20. mai 2023, 15:32
Välismaiste tippspetsialistide kõige suurem vajadus pärast dokumentide kordaajamist ja arstiabi leidmist on eesti keele õppimise järele ning see vajadus ei vähene Eestis töötatud aastate jooksul.
Work in Estonia tellitud uuringust Eesti Rahvusvahelise Maja teenuste kohta selgus, et äsjasaabunutel on kaks peamist valdkonda, kus nad teavet, tuge või nõustamist vajavad. Esimene on arstiabiga ning teine ametlike lubade ja registreerimistega seonduv.
«Toimivat perearsti on olnud raske saada. Hoolimata sellest, et oleme leidnud mitmeid inglise keelt rääkivaid arste, ei ole ükski neist osutanud kvaliteetset teenust,» kirjeldas üks uuringus osaleja.
«Arsti juurde registreerimine on endiselt aeganõudev ja tüütu protsess. Ma arvan, et kui tähtajaline elamisluba määratakse, peaks see koos perearsti andmetega tulema,» leidis teine vastaja.
Teine sagedamini kirjeldatud mure oli seotud elamisloaga töökoha vahetamisel või elamisloa uuendamisel.
«Ma uuendan praegu oma elamisluba, kuna eelmine elamisluba oli kehtiv viis aastat. Ma ei saa rahuldavat teavet selle kohta, kuidas ma ELi kodanikuna pean taotlema. Olen saanud palju segast teavet, mõned isegi väidavad, et PL kodanikuna (EL) ei pea ma taotlema, kuna seda pikendatakse automaatselt. Nii et praegu õpin ma pigem ise, kui järgin usaldusväärset nõuannet,» kurtis kolmas vastaja.
Kolmandatest riikidest tulijatel keerulisem
Nii äsjasaabujate kui ka juba mitmendat aastat Eestis töötavate vastajate hulgas peamine valdkond, kus praegusel hetkel vajatakse teavet, tuge või nõu, just eesti keele õppimine.
Sellele järgnevad vajadus nõu ja teabe järele maksunduses ja ettevõtluses, aga ka arstiabi kohta. Tahetakse lisateavet maksuprotsesside kohta Eestis: milline on Eesti maksusüsteem, kuidas makse arvutatakse ja millised on selle üldised eeskirjad. Samuti ettevõtte loomise kord, pidamise eripära ja maksustamise protsess. Lisaks ka investeeringud ja nende maksustamine.
Peaaegu veerand vastajatest tundis puudust infost, millised seadused, menetlused ja sotsiaalne tugi on neile olemas nt sünnituse, kuidas saab rasedus- ja sünnituspuhkust, aga ka kuidas registreerida abielu Eestis.
Suur vahe infovajaduses on EList ja kolmandatest riikidest pärit töötajatel. Kui EL kodanikud peavad Eestisse tulles registreerima ainult oma elukoha, siis kolmandate riikide kodanikud (KRK) vajavad Eestis viibimiseks enamasti viisat või elamisluba. Erinevused nende kahe rühma vahel on ka huvis eesti keele õppimisvõimaluste kohta ja ka eluasemega seotud teenustes. Viimane võib olla seletatav sellega, et KRK-d ei ole harjunud Eesti eluasemeturu toimimisega, kuid teisalt võib see tuleneda ka muudest teguritest, näiteks välismaalase päritoluriigist, nahavärvist, isegi isiku eeldatavast religioonist vmt asjaoludest, mida Eesti kodanikest üürileandjad kipuvad sageli arvesse võtma elukohtade väljaüürimisel.
Nende vastajate osakaal, kes ei vaja mingit teavet, toetust või nõuannet, oli 20-25 protsenti.
Migratsiooninõustamine kohapeal
2018. aastal avas EASi ja KredExi ühendasutuse programm Work in Estonia koostöös Mainori ja teiste partneritega Eesti Rahvusvahelise Maja, et välisspetsialist ja tööandja saaksid infot Eestis pakutavate teenuste kohta ühest kohast.
«Pooled meile tulevad päringud on seotud lubade ja regulatsioonidega, seetõttu tegime migratsiooninõustamise kättesaadavaks ka meie majas,» rääkis Work in Estonia juht, Mehhikost pärit ja 11 aastat Eestis elanud Leonardo Ortega. Nii käib PPA esindaja kaks korda nädalas Eesti Rahvusvahelises Majas (International House of Estonia, IHE) ja võtab vastu soovijaid, kes saavad rääkida ametnikuga 45 minutit oma muredest.
Samamoodi saavad aidata IHE enda nõustamisspetsialistid, kes on kursis erinevate probleemide ja nende lahendustega. «Meie suur eelis on see, et kui inimene tuleb meie juurde murega, mida me ei oska lahendada, siis me leiame talle kohe õige spetsialisti, kelle poole siinsamas pöörduda ja saada oma küsimusele vastus,» kirjeldas Ortega, kes on ühtlasi EASi ja KredExi ühendasutuse välistalendi osakonna juht.
Perearsti ja arstiabiküsimustest tehakse koostööd tervisekassaga. «Meil on otsekontakt tervisekassas, kellega me suhtleme ja juhul, kui inimene ise ei leia endale näiteks perearsti, siis me saame pööduda abi saamiseks tema poole,» ütles Ortega. «Ta viib selle teadmise oma majja ja aitab siis koostöös lahenduse leida.»
Eesti keele õpe on pudelikael
Korra nädalas käib IHEs Integratsiooni Sihtasutuse nõustaja, kes tutvustab keeleõppe võimalusi. «Kõige suurem avastus inimestele on see, kui nad saavad aru, et keeleõpe ei käi ainult klassis, kus õpetaja õpetab, vaid Eesti riik on loonud laia valiku võimalusi, kus keelt õppida: keelekohvikus, loengus, gruppides, digitaalselt,» ütles Ortega.
Õppimise kõrval on oluline keele harjutamine ja suhtlemine päriselus. Selle võimaluse loomiseks käivitas IHE keelekohviku, mis käib koos kord nädalas pärast tööpäeva lõppu.
Kui välisspetsialist lahkub, siis uuritakse neilt samuti, miks ta lahkub. Varastel lahkujatel, kes lahkuvad aasta-kahe möödudes, tulevad välja kohanemisprobleemid: inimene ei saanud perearsti või tahtis õppida eesti keelt, kuid ei leidnud selleks võimalust. Lisaks ilm, kultuur või sotsiaalse suhtluse puudumine.
«Me ei taha, et välismaalased elaksid omas mullis, vaid me tahaks neid eestlastega kokku viia» rääkis Ortega. Selleks on loodud uus ürituste formaat Meet and Greet, mis käivitub aasta teisel poolel.
Omaette probleem on välisspetsialisti elukaaslasele või abikaasale rakenduse leidmine. Nende jaoks on loodud abikaasade programm, kus 90 inimest aastas saavad koolitust, kuidas leida endale professionaalselt rakendust Eestis. Tegemist on valdavalt samal tasemel spetsialistidega kui nende abikaasad, kes siia tööle kutsuti. Programmi vilistlaste maksutulu on üle 320 000 euro aastas, ületades sellega programmi kulusid üheksakordselt.
Work in Estonia programm on osa EAS-i ja KredExi ühendorganisatsioonist ning selle eesmärk on toetada Eesti ettevõtteid välisvärbamisel.
Work in Estonia all tegutsev Eesti Rahvusvaheline Maja on ühtne teenuskeskus Tallinnas, mis pakub konsultatsioone ja avaliku sektori teenusepakkujate (PPA, INSA, Töötukassa jt) teenuseid välisspetsialistidele ja kohalikele tööandjatele. Eelmisel aastal pakkus Eesti Rahvusvaheline Maja välisspetsialistidele ja nende peredele ning ettevõtetele nõustamist 4308 korral. Välisvärbamisega alustamise küsimustes nõustati 44 ettevõtet.