Varjatud riigipalgalised: riigi palgakulud on avaldatust oluliselt suuremad

Hoiuste intressid on kerkinud Eesti euroajaloo kõrgeimale tasemele. Foto: Pexels / CC0 Licence

Peale avalikus teenistuses olevate ametnike töötab riigiasutustes peaaegu sama suur armee töölepinguga inimesi, kelle palgakulud jäävad halli tsooni ehk avalikkuse eest varjule.

Rahandusministeerium avaldas aprilli lõpus avaliku teenistuse ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ning eriteenistujatest ametnike palgaandmed, kus olid kõik ametnikud ja nende palk nimeliselt kirja pandud. See andmebaas ei anna aga sugugi tervet ülevaadet riigiasutuste palgakulude kohta, sest paljud palgasaajad on välja jäetud. Kajastatud on umbes viiendik riigitöötajatest ehk avalik teenistus. Avalike teenistujate kõrval töötavad riigiasutustes töölepinguga inimesed, kelle arv on peaaegu võrdne avalikus teenistuses olevate ametnike arvuga.

Töölepinguliste koguarv moodustab 75 protsenti riigiametnike koguarvust. See tähendab, et kui esimesi oli eelmisel aastal palgal 6986, siis teisi oli vaid veerandi võrra vähem ehk 5238. Lisaks neile oli mullu riigi palgal 10 194 eriteenistujat ehk politseinikku, päästjat, arsti ja õpetajat. Pannes kokku nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste andmed, saame neis kokku 9943 avalikku teenistujat ja 7798 töölepingulist töötajat.

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Haraku sõnul jaotus teenistujate ja töölepinguliste töötajate palgafond riigi ametiasutustes eelmisel aastal suhtega 75:25 teenistujate kasuks. Sinna hulka on arvatud aga ka eriteenistujate ehk politseiametnike, päästjate jt palgad, ent välja on jäetud kõrgemad riigiteenistujad, nagu näiteks ministrid ja kohtunikud.

Kõigi avaliku teenistuse töölepinguga töötajate ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ning eriteenistujatest lepinguliste töötajate möödunud aasta kogupalga summa oli 136 460 930 eurot. Avaliku teenistuse ametnike avaldatud palgaandmetest nähtub, et nende kogupalk oli mullu 295 579 443 eurot. Need on brutosummad. Neile lisanduvad riigi palgafondist veel tööjõumaksud.

Lepinguliste palk väiksem

Lepinguliste töötajate keskmine põhipalk ulatus eelmisel aastal 1795 euroni. Võrdluseks oli avalike teenistujate keskmine kogupalk 2252 eurot ehk 457 eurot kõrgem kui lepingulistel.

«Lepinguliste töötajate palgad on läbi aegade olnud ka madalamad ja palgafond väiksem, kuna ametnike töökohad on kõrgema kvalifikatsiooniga,» selgitas Harak.

Kõige suurem palgakasv oli eelmisel aastal eriteenistujatel ehk politsei-, vangla-, päästeteenistuse ametnikel, tegevväelastel jt avaliku teenistuse eriametnikel, kelle palk kasvas 14,7 protsenti, 2180 euroni.

Kohalike omavalitsuste ametnike keskmine kogupalk oli 1996 eurot. See tõusis aastaga keskmiselt 10,5 protsenti. Nende seas pole aga arvestatud kõigi linnapeade ja vallavanemate palku, sest seadus ei kohusta neid esitama, ütles Harak.

Teenistujate palk kasvab

Riigiametnike keskmine kogupalk kasvas möödunud aastal 9,9 protsenti. Selle aasta 1. aprilli seisuga oli kõigi avalike teenistujate keskmine põhipalk juba 2252 eurot. Selle 16-protsendilist kasvu veab politsei-, pääste- ja muude eriametnike keskmise palga kasv, mis ulatus 22 protsendini. Kohalike omavalitsuste ametnike palk näitab sel aastal 11-protsendilist ja riigiametnike palk 13-protsendilist kasvu.

Rahandusministeerium ministeeriumite ja allasutuste lõikes eraldi keskselt arve ametnike ja lepinguliste töötajate kohta ei koonda, sest seda ei nõua ükski seadus.

Ministeeriumi kodulehel on avaldatud ainult avaliku teenistuse ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ning eriteenistujatest ametnike palgaandmed. Avalik teenistus on umbes viiendik kõigist riigitöötajatest. Õpetajad, arstid, muuseumitöötajad jt jäävad avalikku sektorisse, sest ka nemad saavad riigilt palka, ent ei teosta avalikku võimu. Samuti kuuluvad avalikku sektorisse riigi ja omavalitsuste äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud. Kogu avaliku sektori personali- ja palganäitajate analüüs valmib rahandusministeeriumis sügiseks.