Kuidas olla innovaatiline ja lõigata sellest kasu?

Tehnopoli innovatsioonijuht Merilin Varsamaa. Foto: Erakogu/ Tehnopol

Eurostati andmetel on Eesti ettevõtted ühed innovaatilisemad Euroopas – aastatel 2018-2020 tegeles innovatsiooniga 64,2 protsenti Eesti ettevõtetest, paigutades meid Euroopa riikide edetabelis seitsmendale kohale. Töötades igapäevaselt innovatsiooni valdkonnas ja suheldes meie ettevõtetega, võin kinnitada, et see trend jätkub – üha enam Eesti suurettevõtteid seab innovatsiooni oma prioriteediks, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol innovatsioonijuht Merilin Varsamaa.

Innovatsiooniga käib kaasas investeerimine teadus- ja arendustegevustesse. 2021. aastal investeeriti Eestis teadus- ja arendustegevustesse 15 protsenti rohkem kui eelneval aastal. Kusjuures üle poole investeeringutest – 56 protsenti – tegi ettevõtlussektor.

Teadus- ja arendustegevuste olulisust illustreerib ka asjaolu, et viimati avaldatud palgauuringute järgi on teadus- ja arendusjuhtide palgatase kaks keskmist Eesti palka. See on selge viide, et ettevõtted väärtustavad ning hindavad töötajaid, kes aitavad tõsta innovatsiooni taset.

Suurettevõtete innovatsiooni kasv on viimastel aastatel tingitud muutuvast turu olukorrast – Ukraina sõda, koroonapandeemia, tarneraskused, tooraine puudus, suurenenud nõudlus erinevate toodete/teenuste järgi, palgasurve, inflatsioon.

Suurettevõtetes algab innovatsiooni panustamine eelkõige juhtkonnast või üksikutest tippjuhtidest. Olen oma praktikas näinud läbi löömas ka innovatsioonijuhte, kes oma töötahte, ambitsioonikuse ja tugeva teadmiste pagasiga on ettevõtte sees silotorne purustanud ning efektiivselt alustanud ideekorje protsessi, kaasates kogu rahvusvahelise meeskonna mitte ainult Eesti turgudel, vaid ka väljaspool.

Paraku on sellise kaliibriga innovatsioonijuhte vähe, seetõttu on oluline, et ettevõtte juhtkonnas leiduks innovaatoreid, kes suudavad üheskoos teha esimesi samme innovatsioonitegevuste käivitamiseks ja juurutamiseks. Innovatsioon pole mõeldud üksinda tegemiseks, sellele on kindlasti taha vaja toetavat meeskonda, sarnaselt mõtlevaid inimesi ja tugevat teotahet. Innovatsioon peab olema osa ettevõtte strateegiast.

Planeerides innovatsiooni ettevõtte strateegia ühe osana, on võimalik järk-järgult juurutada innovatsiooni elluviimist. Väga tähtis on viia läbi töötajate seas erinevaid innovatsiooni-inspiratsiooni päevi, et teavitada oma kollektiivi ettevõtte olulistest suundadest ja prioriteetidest. Sealhulgas peab innovatsiooni toetama ka ettevõtte kommunikatsioonistrateegia, et võimestada kolleege jagama oma ideid probleemide lahendamiseks ning pakkuma unikaalseid lahendusi, mida ettevõtte praktikas katsetada.

Millest alustada?

Alustuseks tuleb kaardistada hetkeolukord ja kirjeldada probleem ning potentsiaalsed lahendused. Olukorra kaardistamine võimaldab ettevõttena endale otsa vaadata ja astuda esimesi samme innovatsiooni rakendamise suunas. Kindlasti tuleb teha ka ülevaade konkurentidest.

Järgmiseks tuleb paika panna meeskond, kes seda protsessi eest veab. Neil peavad olema konkreetsed eesmärgid ja rollijaotus, esindaja juhtkonna tasandil. Vajalik on tuvastada, kas ettevõtte siseselt on olemas võimekus innovatsiooni rakendamiseks või on seda teenust vaja sisse osta.

Seejärel saab hakata ettevõttes läbi viima ideekorjeid, kiirendeid ja/või häkatone. Järjest enam on levimas väljapoolse mentorluse ja nõu küsimine ettevõtetelt ning organisatsioonidelt, kel on pikaajaline kogemus ja palju edulugusid. Tehnopoli eestvedamisel on nii mõneski nimekas ettevõttes (Eesti Energia, Elering, Hansab) toimunud edukaid kiirendeid, mis on aidanud ettevõtetel tempokamalt ideid realiseerida ja teenuseid klientideni viia.

Väga paljudel ettevõtetel on täna kahjuks puudulik motivatsioonisüsteem, mis on üheks põhipunktiks inimeste kaasamisel. See ei hõlma ainult rahalist poolt, vaid tunnustamist, arendavaid koolitusi/sündmusi, täiendavaid puhkusepäevi, konverentsidel osalemist, boonuseid, täiendavat tervisekindlustust, ühissündmusi... see nimekiri on tegelikult lõputu. Tuleb katsetada erinevaid tegevusi motivatsiooni tõstmiseks, et toetada nii ettevõtte kui inimese isiklikku arengut.

Ehk – innovatsiooni ellukutsumiseks ja juurutamiseks on ettevõttes oluline juhtkonna mandaadiga protsessi vedaja, innovatsiooni toetava organisatsioonikultuuri loomine koostöös kogu ettevõttega, sh muudatuste juhtimine ning kolleegide toetamine. Innovatsiooni rakendamine tähendab meeskondlikku valmidust panustada järjepidevasse protsessi, kaasates ka väliseid osapooli, kes on kogenud innovatsiooniprogrammide elluviimisel ja aitavad ettevõttel areneda järgmisesse innovatsioonitrepi faasi.

Tähtis on meeles pidada, et innovatsioon ei ole ühekordne sähvatus, tegu on järjepideva protsessiga, et toetada organisatsioonikultuuri arengut, ideekorjet ja lahenduste loomist ning mis kõige olulisem – edukat ellu viimist. Innovatsioon on süsteemne lähenemine ning ettevõtted saavad kindlasti ka tuge äsja eesti keelde tõlgitud innovatsioonijuhtimise standarditest (EVS-EN ISO 56000:2021 ja 56002:2021).

Eestis on innovatsiooni toetamiseks loodud ainulaadne ökosüsteem, mille eestvedajaks on Tehnopoli ja SEB asutatud Innovatsiooniliidrite klubi. Tegemist on kogukonnaga, kus ka konkureerivad ettevõtted saavad neutraalselt diskuteerida, kogemusi ja kontakte vahetada ning uusi teadmisi ammutada. Innovatsiooniliidrite klubi toetab süsteemse ja järjepideva innovatsiooni arengut, kuna läbi selle on ettevõtetel võimalik saavutada konkurentsieelis, panustada teadus- ja arendustegevuste järjepidevasse kasvu ja täiendavatesse investeeringutesse. See annab Eesti majanduskeskkonnale eelise ning tõuke särada maailmaturul ning tõusta innovatsiooni eesrindele. Üheskoos ökosüsteemi osapooltega on võimalik võimestada ettevõtte innovatsioonikultuuri.