Riik selgitas, miks Rail Balticu raudteed ei saa ehitada olemasolevale trassile

Rail Balticu skeem plakatil. Foto: TOMS KALNINS / EPA / SCANPIX

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi asekantsler Sander Salmu ütles vastates Eesti Metsa Abiks MTÜ päringule Rail Balticu trassi trajektoori kohta, et ehitust ei ole võimalik ümber suunata olemasolevale raudteetrassile läbi Tartu või Pärnu.

«Selleks oleks tarvis ümber vaadata kõik otsused nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil ning alustada täiesti uut planeerimisprotsessi, sest 2018. aasta planeeringutega leiti, et suuresti ei ole põhjendatud Rail Balticu trassi kulgemine mööda olemasolevat Tallinna–Pärnu 1520-millimeetrise rööpmelaiusega trassi ning varasemad analüüsid ei toetanud Rail Balticu ehitamist Tapa ja Tartu kaudu,» märkis Salmu kirjas.

Asekantsler selgitas, et trass Eestis on paika pandud maakonnaplaneeringutega. Põhimõtteline, Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini kulgev trassi valik on määratletud 2012. aasta valitsuse otsusega, millega kinnitati üleriigiline planeering "Eesti 2030+". Maakonnaplaneeringute koostamine algas 2013. aastal, planeeringud kehtestas riigihalduse minister oma 2018. aasta käskkirjadega. Põhjapoolsetes trassilõikudes on uue raudteetrassi sobivus saanud kinnituse ka nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise aruannete näol.

2020. aasta riigikohtu otsusega tühistati küll osaliselt trassi Pärnu maakonnaplaneering kolme trassilõgu osas ja on käimas maakonnaplaneeringu menetluse uuendamine, kuid see ei mõjuta Salmu sõnul trassi asukohta Pärnu linnas ega trassi põhimõttelist kulgemist läbi Pärnu.

Metsaaktvistid tunnevad muret

Eesti Metsa Abiks MTÜ pöördus aprillis ministeeriumi poole, kuna tunneb muret, et Rail Balticu raudtee ehitamine uuele trassile toob muu hulgas kaasa pöördumatud looduskahjustused Eestimaa looduskeskkonnale. Samuti leiab MTÜ, et ettenägematu üleilmne majanduskriis vähendab Eesti majanduse väljavaadet, sealhulgas kaupade ja reisijate liikumist raudteedel, koormab tugevalt riigieelarvet kõikides riigi poolt hallatavates sektorites ning muudab tugevalt küsitavaks uue, olemasolevate trassideg) paralleelse raudteetrassi ehitamise ja hilisema halduse kulud.

«Leiame, et tänases, rahvusvahelises force majeure olukorras tuleb kaaluda Rail Balticu ehituse peatamist planeeritud trassil, suunata Rail Balticu projekt ümber olemasolevale raudteetrassile läbi Tartu või Pärnu,» lisas MTÜ juhatuse liige Helena Eenok.