/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/05/18/15330140t1h9276.jpg)
Riigikontrolör Janar Holm märkis kliimaminister Kristen Michalile saadetud kirjas, et mullu Paldiskisse rajatud veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtmiseks mõeldud sadamale on vaja kujundada pikajalisemalt toimiv rahastusmudel.
Riigikontrolör: Paldiski gaasitaristu ei vasta siiani nõuetele
Riigikontroll analüüsis Paldiskisse LNG vastuvõtmise võimekuse loomist, eesmärk oli välja selgitada, mida on vaja teha, et 2022. aastal Pakrineeme sadamasse rajatud taristu kaudu oleks võimalik Eesti põhivõrku gaasi vastu võtta – kes ja mis tegevusi peab tegema ning kui palju nendeks aega ja raha kulub.
Vaatamata tõsiasjale, et Soome Inkoo sadama valmimise tõttu jäi Paldiski regioonis sisuliselt LNG vastuvõtuvõimekuse tagavarasadamaks, peab riigikontroll Holmi selgitusel teema käsitlemist siiski vajalikuks, sest sadama rajamisse ja gaasitaristu ehitamisse Paldiskis on seni investeeritud ligikaudu 60 miljonit eurot maksumaksja raha, kuid LNG vastuvõtu võimekuse saavutamiseni pole veel jõutud.
Peale analüüsi on riigikontroll seisukohal, et Paldiskis asuvat sadamat ega gaasitaristut ei oleks vaatamata vastupidistele väidetele olnud võimalik kasutusele võtta ei mullu 1. detsembril ega ka nüüd, sest sadam ega gaasitaristu ei vasta siiani nõuetele.
Gaasitaristul puuduvad load
«Asjaosalistele on teada, et nõuded ei hõlma pelgalt niinimetatud tehnilist valmisolekut – korrektne tehniline pool on oluline, aga see on vaid osa nõuete täitmisest. Pole vähimatki põhjust arvata, et isegi kriisiolukorras saaksid laevad või gaasitarnijad lubada endale võtta riske ja tulla tegutsema sadamasse, millel seadusekohased load puuduvad,» nentis riigikontrolör.
Ta tõi välja, et praeguseks on Eesti Varude Keskus ja erasektor sõlminud lepingu haalamiskai, isikliku kasutusõiguse ja kinnistu ülemineku kohta, ent riigikontrolli arvates tuleb nüüd üle vaadata nii kai omandiküsimus kui ka hoonestusloa vajadus ning saada vastavalt riigiasutuselt ka kasutusluba. Samuti tuleb leida lahendus takistustele Eleringile kuuluva gaasitoru kasutamisel Eesti Varude Keskuse omandatud kinnistu naaberkinnistul.
«2022. aasta sügisel sai avalikkuses suurt tähelepanu gaasitoru ja laeva ühendamiseks vajalik laadimisvars ehk laadimiskäpp. Tagantjärele jäi riigikontrolli arvates olulise aspektina silma see, et kuigi valitsus nägi Eleringi ülesandena gaasitaristu kui funktsionaalse terviku rajamist, arvestati gaasitaristu ehitamisel algul vaid soomlaste renditud laeva tehnilist valmisolekut ja vajadusi. Laeva Exemplar tehniline valmisolek tähendas, et laadimisvars oli laeval endal olemas. See aga välistas võimaluse, et Exemplari äralangemise korral oleks Paldiski Pakrineeme sadamat saanud kasutada mõni muu laev, millel endal laadimiskäppa poleks olnud,» selgitas Holm.
Nüüd on tema sõnul Elering aga tellinud ka universaalse laadimisvarre, millega on Eleringi kinnitusel võimalik väiksemate ümberehitustega ühendada ligikaudu 80–90 protsenti maailmas olevatest 270–300 meetri pikkustest LNG-ujuvterminalidest. Laadimisvars jõuab Eestisse 2023. aasta lõpuks.
«Elering on riigikontrollile selgitanud, et laadimiskäpa kõrval tuleneb üks piirang ka Paldiski Pakrineeme sadamast endast. Nimelt on sadam projekteeritud vastu võtma 270–300 meetri pikkuseid laevu. Lühemate ja pikemate laevade vastuvõtmiseks ei ole tehtud vastavaid ehitustehnilisi arvutusi ega katsetatud mudeleid, mille alusel oleks võimalik veenduda, et rajatud haalamiskai on ka teiste mõõtudega laevade randumiseks sobiv ja ohutu,» lisas riigikontrolõr.
Küsimusele, milline on Paldiskis asuva LNG sadama roll ja kulude kate edaspidi, vastuse leidmisel lähtub riigikontroll saadud teabest, et Eesti Varude Keskus ostis haalamiskai ja kaldakinnistu majandus- ja taristuministri suunise alusel energiajulgeoleku tagamiseks ning et tegemist ei ole äriprojektiga. Seega on sadam Holmi selgitusel tagavaralahendus ja vajadusel asendus Inkoos asuvale LNG sadamale, mistõttu haalamiskai käitamisest püsivat tulu ei saada, kuigi selle töö- ja valmisolekukorras hoidmine nõuab kulutuste tegemist.
«Teadaolevalt rahastatakse 2023. aastal Paldiskis asuva LNG sadama käivitamist ja pidamist maagaasi varustuskindluse suurendamiseks 30 miljonist eurost, mille valitsus lisas Eesti Varude Keskuse aktsiakapitali. Püsivama lahenduse kohta ei ole otsust tehtud,» toonitas Holm.
Ta märkis, et 2022. aasta novembris arutati valitsuskabineti nõupidamisel ühe rahastamisvõimalusena sadamapidamise kulude lisamist gaasi varumakse hulka, millega gaasi võrguettevõtjad kui varumakse maksjad katavad Eesti Varude Keskuse loodud strateegilise gaasivaru haldamise kulud, ent otsust ei ole siiani tehtud. Suuremahulisi täiendavaid investeeringud sadama taristusse riigikontrollile teadaolevalt praegu teha ei tule, ebaselge on riigikontrolöri selgitusel vaid küsimus, kas haalamiskaid ja maismaad ühendav ajutisena ehitatud käigutee ning muul tuleb edaspidi ehitada püsivana või mitte.
«Arvestades, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium märkis oma vastuses riigikontrollile, et peab oluliseks seda, et võimalikult kiiresti ja tõrgeteta arendataks välja võimekus tuua Paldiskisse ujuvterminale, samuti seda, et LNG vastuvõtu võimekuse loomine on vajalik Eesti energiajulgeoleku tagamiseks, leian kokkuvõtlikult, et vaja on otsustada ja anda selge suunis, mis ajaks tuleb LNG vastuvõtu võimekus Paldiski Pakrineeme sadamas saavutada, kes määrata selles protsessis keskseks koordineerijaks; ning töötada LNG-sadama toimimise tagamiseks välja rahastamismudel,» kirjutas Holm.
Lisaks tuleb riigikontrolli hinnangul analüüsida, kas rajatud haalamiskai on sobilik ja ohutu ka 270–300 meetri pikkustest lühematele või pikematele laevadele, sest kui haalamiskai sobiks veelgi erinevamate laevade vastuvõtuks, siis väheneks risk, et gaasi ei suudeta vajalikul hulgal tarnida.