/nginx/o/2023/05/18/15329833t1h15d9.jpg)
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks ja saatis parlamendile arutamiseks tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse tulumaksu jaotamise põhimõtteid kohalikele omavalitsustele (KOV).
2024. aastast suurendatakse KOVidele riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 1,88 protsendilt 2,5 protsendini ja vähendades samal ajal muult üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu 12,06 protsendilt 11,89 protsendini, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kokku hakkab KOVidele muudatuse tulemusena tulumaksust laekuma vähem 8,3 miljonit eurot, mille võrra suurendatakse tasandusfondi mahtu. Muudatusega suureneb vähem tulukate KOVide tulumaksu ja tasandusfondi laekumine ning samavõrra väheneb tulukamate KOVide tulumaksu laekumine. Oluliselt – rohkem kui 0,5 protsenti – väheneb üheksa omavalitsuse tulubaas, peamiselt Harjumaal, ning suureneb 54 omavalitsuse tulubaas.
Muudatuse raames suurendatakse omavalitsuste tulumaksu laekumisi riiklikult pensionilt 16,3 miljonit eurot ja vähendatakse muudelt tuludelt tulumaksu 24,7 miljonit eurot. Sellest jääv vahe suunatakse tasandusfondi, teatas rahandusministeerium.
«Aitäh kõigile kohalikele omavalitsustele ning neid esindavale liidule, kes lühikese ajaga andsid tulubaasi seaduse muutmise eelnõule sisulist ja konstruktiivset tagasisidet,» ütles regionaalminister Madis Kallas pressiteates.
«Mõistan suuremate omavalitsuste kriitikat ja saan aru, et plaanitavad muudatused tekitasid üksjagu küsimusi. Oleme seda nüüd jooksvalt arutanud nii kohtumistel kui telefonis. Töötasime läbi kõikidelt partneritelt laekunud tagasiside ja muutsime algselt pakutud tulumaksu määrasid,» kinnitas ta.
Muudatused on Kallase sõnul vajalikud, et toetada omavalitsusi, kes on väga keerulises majanduslikus seisus. «Riigi rahakoti väga keerulist seisu arvestades ei ole meil võimalust omavalitsuste tulubaasi suurendada 2024. aastal riigieelarvest lisatavate vahenditega. Tasandusfondi on küll plaanis tõsta, aga seda tulude ümberjaotamise teel. Seetõttu on praegu paraku ainuke võimalus toetada ebavõrdsemas ja kehvas seisus omavalitsusi jõukamate omavalitsuste abiga,» nentis ta.
«Plaanime alates juunist kuni aasta lõpuni arutada kohalike omavalitsustega erinevates töögruppides läbi kõikvõimalikud mudelid, mis puudutavad nii lasteaiakohti kui sellest tulenevat survet just Harju- ja Tartumaa omavalitsustele. Samamoodi on kavas otsida lahendusi vastupidisele olukorrale, kus hajaasustusega maapiirkondades ei ole võimalik hoida lahti maakoole, raamatukogusid ega rahvamaju,» lisas minister.
See on esimene samm, mis leevendab praegu kõige raskemas seisus olevate omavalitsuste olukorda. «Tulenevalt kokkuleppest valitsuskoalitsioonis jätkame tööd sellega, et leida jätkusuutlikud ning ammendavad lahendused kõigile Eesti omavalitsustele. Planeerime põhjalikumaid ja süsteemsemaid ümberkorraldusi, mis rakenduksid aastast 2025 ja nende väljatöötamiseks on aega juba rohkem,» lubas Kallas.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)