/nginx/o/2023/05/18/15329474t1h24d1.jpg)
Valitsuse plaanitav automaks ei mõjuta auto- ning liisinguturgu ega ka suurema osa eestlaste ostueelistusi. Coop Panga Liisingu juhi Martin Ilvese hinnangul ostavad inimesed ka järgmisel aastal autosid endistviisi oma võimalustest ja vajadustest lähtuvalt ning CO2-põhine maks ei käivita Eestis vähemalt lähiaastatel elektrisõidukite buumi.
Kui hinnata esialgset maksukava ja eelmise aasta uute ja kasutatud autode müügistatistikat, siis mina küll ei näe, et uue maksu tõttu toimuksid autoturul suuremat sorti muutused. Müük ei vähene ja endiselt ostetakse samasuguseid autosid nagu praegugi. Riik saab autoomanike käest lihtsalt rohkem raha.
Eraisikud liisisid eelmisel aastal Coop Pangast uusi autosid, mis maksid keskmiselt 30 760 eurot ja kasutatud autosid hinnaga 21 163 eurot. Margieelistustest domineerisid uute autode puhul Kia, Škoda ja Toyota ning kasutatud autode hulgas Volkswagen, BMW ja Volvo. Kui vaadata, milline oli ostetud autode mootorite keskmine võimsus, siis see ei ole «üle võimendatud» – naiste valitud autodel 85 kW ja meestel 110 kW. Selliste võimsusnäitajatega autod ei tooda üle mõistuse palju CO2-heidet.
Seega võib Coop Panga statistika põhjal väita, et enamasti ostetakse praktiliste omadustega ruumikaid pereautosid, millega saab lapsi kooli ja trenni sõidutada ja vajadusel suuremaid asju transportida. Kui pere ei ela just Tallinna kesklinnas ja üritab oma elu korraldada ühe sõiduvahendiga, siis on selline autovalik ka kõige optimaalsem. Eelkirjeldatud sõidukeid ei ähvarda ülemäära suur automaks. Praeguste teadmiste põhjal tuleks tasuda sellise auto omamise eest igal aastal umbes 300–400 eurot (see teeb kuu kohta 25–33 eurot). Mõned pered ehk otsustavad seetõttu loobuda teise auto omamisest.
Lisaks on valitsuse esialgsete plaanide põhjal tulemas ka ühekordne esmase mootorsõiduki registreerimise maks uutele ja kasutatud sõiduautodele CO2-heitega üle 120 g/km. Keskmiselt võiks selleks maksumääraks kujuneda umbes 2000 eurot.
Eeldatavasti on registreerimise maks riigilõiv, mida on võimalik liisingut võttes liita auto lõpphinnale. Seega saab autoostja seda tasuda igakuiste liisingumaksetena nagu lisavarustusena ostetud mäluga nahkistmeid või veokonksu. 2000 euro suurune registreerimise maks kasvatab liisingu kuumakset kasutusrendi puhul umbes 24 euro võrra. Enamiku autoostjate jaoks ei ole see nii üüratu summa, mis paneks autoostust loobuma või seniseid eelistusi muutma.
Arvestades veel sellega, et paaril eelneval aastal neelasid Eesti autoostjad alla ülisuure hinnatõusu, kui autod kallinesid rohkem kui 10 protsenti ning mõned mudelid isegi 10 000 euro võrra. Siis ei rääkinud keegi auto- ega liisinguturu kokku kukkumisest. Inimeste ostujõu suurenemist iseloomustab ka fakt, et kui 1997. aastal pidi keskmist palka teeniv eestlane töötama uue Toyota RAV4 linnamaasturi väljaostmiseks üle 7 aasta, siis 2023. aastal vaid 2 aastat. Samas maksab praegune RAV4 versioon toonasest 1,7 korda rohkem.
Samuti ei vähenda 6000 euro suurune nn luksusautode maks (sõiduautod mis maksavad rohkem kui 60 000 eurot ilma käibemaksuta) jõukama elanikkonna ostuhuvi. Üksikud neist jätavad seetõttu ehk mõne mugavusvarustuse lisamata. Samas lähevad premium-klassi autode ostjad kõige agaramalt üle elektriautodele, kuid seda mitte automaksu survest tulenevalt. Nende eelistused muutuvad seetõttu, et luksuslikumad elektri- ja sisepõlemismootoriga autod on samas hinnaklassis.
Tavatarbija jaoks on aga elektriauto liiga kallis ning see ei muutu neile taskukohasemaks ka sisepõlemismootoriga autodele maksukoormust lisades. Inimeste sissetulekud lihtsalt ei võimalda maksta elektriauto eest küsitavat kolmandiku võrra suuremat hinda. Seega pole loota, et automaksu kehtestamine paneks eestlasi lähiaastatel ostma elektriautosid. Erinevad uuringud näitavad, et Eesti autoostja peab auto juures kõige olulisemaks turvalisust.
Teisena seatakse fookusesse ruumikus ja mugavus. Valiku langetamisel on kolmandal kohal auto hind ning seejärel ökonoomsus. Vaid kuue protsendi autoostja jaoks on esmatähtis, et ostetav sõiduk oleks elektriline. Kõrge soetamismaksumus ongi peamine põhjus, miks suurem osa autoostjaid välistavad oma valikutes elektriauto.
Küll võib aga eeldada, et osa inimesi vahetab enne maksu kehtestamist senise auto uuema vastu. Seega aasta teises pooles suureneb autode müük umbes 10 protsenti. Uute autode puhul saab olema takistuseks pikad ootejärjekorrad, kuid mingi valik sõidukeid on automüüjate ladudesse ka juba kogunenud.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)