Kõiki eestlasi puudutav seadus läheb muutmisele

Kui kortermajade prügimajandus on laias laastus korras, siis väiksematel majapidamistel muresid jagub. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti tahab olla roheline ja jäätmemajandus on kuum teema, kuid samal ajal lokkab valdkonnas metsik lääs: inimesed jäävad jäigalt kirjutatud seaduse ja ametnike suva meelevalda.

Mullu sügisel tegi Tallinna halduskohus otsuse juhtumi kohta Pärnumaal, kus suvilaomanik tahtis pääseda kohustuslikust jäätmeveoga liitumisest, sest tal jäätmeid ei teki, kuid vald seda ei lubanud. Omanik kurtis, et peab tasuma teenuse eest, mida tegelikult ei kasuta, pealegi lõhub tühja sõitev prügiauto tema krundil pinnast. Omanik läks kohtusse, kuid kohus andis õiguse vallale, tsiteerides jäätmeseadust, mis ütleb, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Millal saadakse jäätmevaldajaks?