Venemaa majandus kahanes esimeses kvartalis 1,9 protsenti
Venemaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) kahanes aasta esimeses kvartalis 1,9 protsenti, teatas kolmapäeval riiklik statistikaamet Rosstat.
Majandust rõhusid Ukraina-invasiooniga seotud sanktsioonid, sealhulgas Euroopa Liidu kehtestatud keeld Vene naftatoodetele ja koos G7 ja Austraaliaga kokkulepitud nafta hinnalagi.
Hoolimata sellest, et naftaeksport oli kõrgeimal tasemel alates pealetungi algusest, vähenesid naftatulud siiski 43 protsenti võrreldes aastataguse ajaga, teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) märtsis.
Naftatulude vähenemine mõjutas otseselt eelarvepuudujääki, mis ulatus jaanuarist aprillini 3,4 triljoni rublani (39 miljardi euroni). See on oluliselt rohkem kui eesmärgiks seatud 2,9 triljoni rubla suurune puudujääk.
Rahandusministeeriumi sõnul oli puudujääk tingitud energiatulude vähenemisest (-52 protsenti) ja kulude suurenemisest (+26 protsenti), seda osaliselt Ukraina pealetungi tõttu.
Kolmapäeval ütles Rosstat siiski, et ehitus- ja põllumajandussektor on esimeses kvartalis hästi vastu pidanud.
Ekspertide sõnul võib Venemaa avaliku sektori puudujääk sellise arengusuuna juures ulatuda kolme kuni nelja protsendini SKPst, mis on kõrgem kui eesmärgiks seatud kaks protsenti.
Venemaa aastane inflatsioon langes märtsis 3,5 protsendini ja aprillis 2,3 protsendini.
Venemaa madal 3,5-protsendiline töötuse määr ei ole hea märk, vaid pigem sümptom tööjõu kahanemisest.
Venemaa on aastaid võidelnud demograafilise kriisiga, mis Ukraina pealetungiga ainult süvenes.
See tekitas majanduses tööjõupuuduse, kus erinevad sektorid on hädas ametikohtade täitmisega.
Venemaa ametivõimud usuvad nüüd, et majanduskasvu hoogustab pigem tarbimine kui eksport, sealhulgas reaalpalkade suurenemise tagajärjel.