Rehvitootjaid survestatakse pea sõna otseses mõttes uuesti ratast leiutama, sest heitmeregulaatorite hinnangul suureneb elektrisõidukite võidukäiguga rehvireostus lubamatult palju.
Rehvitootjad peavad hakkama uuesti ratast leiutama (2)
Rehvide kokkupuutel teega eralduvad hõõrdumisel õhku väikesed plastiosakesed. Kuna elektrisõidukid on suure energiamahuga akude tõttu raskemad, siis tekib hõõrdumisel mikroplasti reostust rohkem. Seejuures pärineb rehvidest kogu maailma mikroplasti reostusest umbes 28 protsenti, mis jääb vaid pisut alla riiete töötlemisel eralduvatest plastiosakestest. Rehvide osakesed on aga 2050. aastaks kardetavasti suurim vee-elustikule kahjuliku mikroplasti allikas, näitavad Euroopa Komisjoni andmed.
Suuremad tootjad, sealhulgas Goodyear, Bridgestone, Michelin ja Continental, üritavad nüüd rehve arendades seista turul vastu Hiina odavamatele, kuid saastavamatele alternatiividele. Rehvitootjad pingutavad, et heitgaasireeglitest ette jõuda ja leida samuti uusi alternatiive mürgistele kemikaalidele, mida rehvid sisaldavad, kirjutas Reuters. Lisaks vähendavad kvaliteetsemad rehvid kütusekulu, mis omakorda kärbib CO2-heidet.
Seetõttu kehtestatakse Euroopa Liidu tulevaste Euro 7 heitmenõuetega esimest korda normid ka rehvidele. Tootjad peavad välja töötama raskete elektrisõidukite jaoks vähem mikroplaste õhku paiskavaid rehve, kuid need võivad Michelini ja Goodyeari väitel kuni 50 protsenti kiiremini kuluda.
Mõned regulaartorid nõuavad, et ka kõige mürgisematele kemikaalidele leitaks kiiresti alternatiivid. Näiteks antioksüdandile 6PPD, mida leidub kõigis rehvides ja mis vähendab nende lõhenemist, kuid mille lagunenud vormid on mõnele kalale surmavad ja mida on leitud Lõuna-Hiinas ka inimeste uriinist.
Ühendkuningriigis asuva idufirma Enso tegevjuht Gunnlaugur Erlendssoni kinnitusel on nemad juba välja töötanud spetsiaalselt elektrisõidukite jaoks vastupidavamad rehvid, mida renditakse välja ning mis eluea lõpus taaskasutusse suunatakse.
«Elektriautode soovimatu tagajärg on see, et kui meil pole paremaid rehve, tekib meil rohkem rehvireostust,» ütles Erlendsson, kelle firma rehvide heitkogused on testimisel osutunud 35 protsenti väiksemaks kui suurte tootjate hetkel turul pakutavad elektrisõidukite rehvid.
Michelin, Continental ja Pirelli ütlesid Reutersile, et nemad otsivad samas kemikaalile 6PPD-le alternatiive.
Küsimusele Euro 7 normide kohta vastas Michelin, et ülemaailmsed standardid võiksid turult suurema saastega rehvid välja tõrjuda. Continental pooldab ülemaailmset kulumisstandardit koos tarbijate jaoks läbipaistva märgistusega.
Michelini hinnangul paiskavad rehvid igal aastal õhku umbes 3 miljonit tonni osakesi ja tekitavad teepinnalt veel 3 miljonit tonni osakesi lisaks. «Testid näitavad, et kui sõita kvaliteetsemate rehvidega aastas 200 000 kilomeetrit, eraldub umbes 1,5kg osakesi, mis on turu keskmist (3,6kg) märkimisväärselt vähem,» ütles Michelini kommunikatsioonidirektor Cyrille Roget. «Kui Euro 7 norme kasutataks kõige suurema heitega rehvide müügi peatamiseks, tekiks keskkonda väga palju heitmeosakesi vähem.»
Heitmeanalüüsiga tegelev ettevõtte Molden teatas, et üleminek elektrisõidukitele tähendab, et rehvitootjad on sunnitud välja töötama senisest vastupidavamaid rehve, kuid see on ilma loodusliku kautšukita suur väljakutse.
«Elektrisõidukite võidukäik on samas viimane aeg muudatuse tegemiseks ja rehvide täiustamiseks,» märkis Erlendsson. «Me ei saa kunagi rehvide saastet nulli, kuid me saame seda vähendada.»