/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/09/15307195t1hec1c.jpg)
Eesti kinnisvaraturul oli aprillikuus aastatagusega võrreldes hulga vähem ostjaid, tehinguid tehti vähem ning hinnad olid võrreldes mulluse tipptasemega languses. Kuid langusruumi veel jagub.
Ostjad kaovad: Eesti kinnisvaraturule on asja aina vähematel inimestel
Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Mihkel Eliste sõnul võis aprillis võrreldes märtsiga olenemata hooajalistest teguritest täheldada taaskordselt tehingute arvu alanemist – turuaktiivsus taandus 16 protsendi võrra.
Tänavu aprillis tehti Eesti korteriturul kokku 1640 ostu-müügitehingut mediaanhinnaga 2072 eurot ruutmeetri kohta. Võrreldes aastatagusega langes tehingute arv 23 protsenti, mida oli mõnevõrra enam kui märtsis, märkis Eliste igakuises kinnisvaraturu ülevaates.
«Suhteliselt sarnase tehingute struktuuri taustal kasvas siiski samaaegselt Eesti korteriturul mediaanhind võrreldes märtsiga 0,7 protsenti ja võrreldes aastataguse aprilliga 5,4 protsenti. Eesti suuremates piirkondlikes keskustes kasvasid samaaegselt hinnatasemed võrreldes aastatagusega Pärnu näitel uute korteritega tehtud tehingutest tugevalt mõjutatuna ligi 17 protsenti ning Tallinnas 4,7 protsenti ja Tartus 3,4 protsenti, mille juures üleriigiliselt on juba pikemat aega olnud tegelikkuses täheldada, et elamispindade hinnad ei ole ligikaudu 2022. aasta keskpaigast enam tõusnud ning pigem on olnud segmenditi surve nende langemiseks,» tõi analüütik välja.
Siiski on Eliste hinnangul hinnatasemete laialdasest langusest üleriigiliselt praegu veel raske rääkida. «Nii Tallinna kui Tartu näitel on küll statistiliselt võimalik juba selgelt väita, et korterite hinnad on eeskätt 2022. aasta kolmanda kvartali tipptasemetega võrreldes keskmiselt ligi 10 protsendi võrra alanenud, kuid näiteks Eesti väikelinnades on olnud tunduvalt mõõdukamad negatiivsed muutused, kus tüüpkorterite turul võis mõningast hindade langust märgata pelgalt 2022. aasta novembris ja detsembris,» kirjeldas ta.
Teisalt on analüütiku selgitusel Tallinn ja Tartu oluliselt efektiivsemad turupiirkonnad, mille juures ei saa veel välistada, et Eesti väikelinnades võib mõningane hinnatasemete langus jätkuda teatava viitajaga.
«Samas, väikelinnades on ka müügipakkumismahu kasv olnud piirkonniti ja pakkumise struktuuri osas mõõdukam kui Tallinnas, mille juures ka arendusprojektide või pelgalt spekulatiivsete müügipakkumiste hulk on turul väiksem ja seega ka turuosaliste vajadus pakkumishindu korrigeerida on selgelt leebem. Lisaks, kuna Tallinnas ja Tartus on kinnisvara rahaliselt juba pikemat aega paljudele turuosalistele üsna kättesaamatuks jäänud, toetab see veel üsna pikka aega Eesti väikelinnade ja alevike korteriturgusid positiivselt ja kaudselt soodustab ka ääremaastumise pidurdumist,» usub Eliste.