Ülevaade: Ukraina sõjapõgenikud on tööturul hästi hakkama saanud

Eesti ja Ukraina lipp. Foto: Marko Saarm

Sotsiaalministeeriumis koostatud ülevaate «Aasta sõjapõgenikke Eestis» kohaselt töötab 44 protsenti ajutise kaitse saanud 20–64-aastastest Ukraina sõjapõgenikest, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine on 30 protsenti.

Töötavate sõjapõgenike osatähtsus on kasvamas ning nende töösuhted on püsivad, mis näitab head hakkamasaamist Eesti tööturul.

«Ukraina sõjapõgenike kõrge hõivemäär näitab ka seda, et inimestel on soov ja tahtmine iseseisvalt hakkama saada ning alustada oma elu ülesehitamist. Selleks ongi kõige olulisem leida töö, mis võimaldab teenida sissetulekut pere ülalpidamiseks ning elupinna üürimiseks,» ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.

Võrreldes 2014. aastaga on alates 2022. aastast Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike profiil teistsugune: kui perioodil 2014–2017 oli põgenikeks peamiselt madala haridustasemega noored mehed, siis praeguste Ukraina sõjapõgenike seas on rohkem kõrgema haridustasemega naisi.

Saare sõnul teeb murelikuks vaid Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi RITA tööturu uuringust ilmnenud trend, mille kohaselt sõjapõgenike kõrgem haridustase ei taga neile kvalifikatsioonile vastavat tööd.

«Probleemiks on puudulik keeleoskus ning vähesed lapsehoiu võimalused. Kuna ei osata kohalikku keelt, siis on raske leida töökohta, mis vastaks nende eelmisele töökohale Ukrainas või kvalifikatsioonile, seetõttu töötab arvestatav osa Ukraina sõjapõgenikest madalamatel ametikohtadel. Kui Ukrainas töötati sagedamini hariduse valdkonnas, kaubanduses või tervishoiuvaldkonnas, siis uutes sihtriikides on ametid pigem seotud lihttöödega nagu koristamine või töö töötlevas tööstuses,» ütles Saar.

Ajutise kaitse saanud sõjapõgenike hulgas on enim hõivatud 35–39-aastased. Kõige rohkem, pea pool kõigist töötavatest Ukraina sõjapõgenikest on leidnud pikaajalise töökoha, nende töösuhe on kestnud üle 200 päeva. Samuti on vähenenud registreeritud töötute hulk kolmandikuni kõigist ajutise kaitse saanud 20–64-aastastest Ukraina sõjapõgenikest ning see arv väheneb.

Töötukassas on arvel väga suur osa töötutest Ukraina sõjapõgenikest. Sinna on nad jõudnud tänu vastuvõtupunktides ja kohalikes omavalitsustes antud infole. Kuid töö otsimiseks Eestis kasutati ka oma võrgustikku. Töötukassa pakub neile teenuseid ja abi töö leidmiseks, näiteks tööturukoolitusi, makstakse tööandjatele mentorluse tasu, pakutakse karjäärinõustamist ning aidatakse tööotsingutega. Väga populaarne on ka eesti keele õppimine töötukassa koolitustel.

Alates 2022. aasta veebruarist kuni 2023. aasta märtsi lõpuni on Eesti piiri ületanud enam kui 127 000 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 58 000 on Eestit kasutanud transiitmaana. Praegu on Eestis üle 40 000 ajutise kaitsega inimese, kellest 58 protsenti on tööealised, vanuses 20–64 aastat.