Swedbank: veerandil eestimaalastest puudub elu- ja kodukindlustus
13. mai 2023, 13:28
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse sel kevadel valminud uuringu kohaselt on ligi kolmandikul Eesti elanikest finantstervis pingeline ehk inimesed tulevad toime igapäevaste rahaasjadega, kuid ei tunne end piisavalt kindlalt ja turvaliselt võimalike ootamatuste korral ja ka tulevikule mõeldes.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juhi Kati Voometsa sõnul tuleneb pingeline või haavatav finantstervis osaliselt finantsilise turvavõrgu puudumisest, mis muidu kaitseks inimest ootamatute olukordade eest. «Siia alla lähevad laenu-, elu- ja kodukindlustus või muud lepingud, näiteks testament. Selline kindlustunnet pakkuv turvavõrk puudub täielikult veerandil Eesti elanikest,» märkis Voomets pressiteates.
Turvavõrgu puudumine toob omakorda kaasa ebakindluse. Nii peavad Voometsa sõnul oma majanduslikku olukorda ebaturvaliseks koguni 40 protsenti Eesti elanikest ja turvaliseks vaid 24 protsenti. Võrdluseks tunneb end ebaturvaliselt vaid 13 protsenti Rootsi elanikest. «Ebakindel tunne tuleviku suhtes on suuresti seotud väheste säästude ja pensionivara või koguni nende puudumisega, aga ka ebaselgete varasuhtega,» märkis Voomets ja lisas, et näiteks pole ühiselt kodulaenu võtnud partnerid mõlemad kinnisvara omanikud või ei ole laenumaksete võrdses tasumises selgelt kokku leppinud, mistõttu võib hiljem tekkida tõsiseid vaidlusi.
Kindlustus võib küll tunduda üleliigse kohustusena, kuid sellega kaasas käiv turvatunne tõstab märkimisväärselt inimese elukvaliteeti. «Lisaks kodukindlustusele, mis kaitseb eluaset õnnetusjuhtumite või varguste eest, on võimalik sõlmida ka laenumaksekindlustus, mis tuleb abiks töövõime või ametikoha kaotuse korral. On oluline leida just enda olukorras sobivaim kindlustuskaitse, et oleksime piisavalt, kuid mitte ka ülearu kindlustatud,» ütles Voomets.
«Elukindlustus annab turvatunde, et ülalpidaja kaotuse ja töövõimetuse korral on perel võimalik katta igapäevaseid kulutusi.»
Kui eluaseme kindlustamine on rohkem levinud, siis elukindlustuse peale ei taheta aga väga mõelda. «Elukindlustus annab turvatunde, et ülalpidaja kaotuse ja töövõimetuse korral on perel võimalik katta igapäevaseid kulutusi. See on eriti vajalik, kuna uuringu kohaselt arvab ligi veerand Eesti elanikest, et nad ei suudaks üksi finantsiliselt toime tulla. Ebakindlus on seejuures rohkem levinud naiste, väiksema sissetulekuga inimeste ja töötute seas,» lisas ta.
Üsna suureks probleemiks on Voometsa sõnul ka laenulõks või enda lõhki laenamine. Koguni 18 protsenti Eesti elanikest hindab leibkonna laenusummat suuremaks, kui suudetakse hallata. Võrdluseks oli Rootsis vastav näitaja kolm korda madalam, mille põhjuseks on eelkõige Baltimaade elanike sagedasem kiirlaenu kasutamine. «Inimese laenukohustused ei tohiks ületada 30–50 protsenti igakuisest sissetulekust. Kui laenutaotlusele tuleb eitav vastus, siis tuleks küsida põhjendust ja paluda soovitusi edaspidiseks ning hätta sattumise korral tuleks pöörduda koheselt laenuandja poole, et otsida koos lahendusi,» sõnas Voomets.
Finantstervise indeksi kohaselt on pensionäride olukord Voometsa sõnul Eestis keskmisest märkimisväärselt kehvem – koguni 44 protsenti liigituvad haavatava finantstervisega gruppi. Selle põhjuseks on pikaajaliste säästude puudumine. Näiteks pole 40 protsenti Eesti elanikest kindlad, kas nende säästudest piisab selleks, et hoida soovitud elukvaliteeti pärast pensionile jäämist.
Säästmisele tuleks mõelda juba varakult
Voometsa sõnul kaob kahetsusväärselt noorematel inimestel huvi, kui siduda sõnad «säästmine» ja «pension», sest viimane tundub olevat lõputult kaugel. «Tegelikkuses tuleks juba varakult mõelda lisaks riiklikule kogumispensionile ka lisavõimaluste peale. Näiteks kasutades kolmandat sammast või investeerimisfonde. Esimese suur eelis on võimalus saada igal aastal tuludeklaratsiooniga 20 protsenti sissemaksetest tagasi, kui need ei ületa 15 protsenti aastasest sissetulekust. Olenemata sellest, millist varianti kasutada, tuleks kogumisega alustada võimalikult vara. Liitintressi tõttu on aeg alati koguja poolel ning mida varem hakata investeerima, seda parem on tulevikus sinu elukvaliteet,» ütles Voomets.