Euroopa Komisjon andis rohelise tule 953 miljoni euro tulekuks Eestisse (2)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Euroopa Liidu toetuse abil suurendatakse tuuleenergia tootmist: tehakse kindlaks tuuleenergia jaoks sobivad alad, lihtsustatakse lubade andmist ja suurendatakse lubasid väljastavate asutuste suutlikkust
Euroopa Liidu toetuse abil suurendatakse tuuleenergia tootmist: tehakse kindlaks tuuleenergia jaoks sobivad alad, lihtsustatakse lubade andmist ja suurendatakse lubasid väljastavate asutuste suutlikkust Foto: Sander Ilvest

Täna andis Euroopa Komisjon rohelise tule Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskavale. Taastekava maht on 953 miljonit eurot, see makstakse välja toetusena ja see sisaldab 17 reformi ja 28 investeeringut.

Eesti on lisanud oma esialgsesse taastekavva viis uut investeeringut: tervisekeskuse rajamine Viljandisse, avamere tuuleparkide arendamine, ettevõtete energiajulgeoleku suurendamine, Rail Balticu viaduktide ehitamine ja vesinikkütusel töötava saastetõrjevõimega laeva soetamine. Esialgsest taastekavast on välja jäänud neli investeeringut: Tallinna haigla ehitamine, mitmeotstarbeliste helikopterite soetamine, Rail Balticu terminali ehitamine ja Tallinna-Rohuküla raudtee arendamine. 13 esialgse taastekava meedet on muudetud, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Eesti muutis esialgset kava

Eesti muutis oma esialgset kava, sest 2022. aastal oli Eestis väga kõrge inflatsioon (eurotsooni kõrgeim), Venemaa agressioonisõjast tingitud tarneahela häired muutsid investeeringud kallimaks ja põhjustasid viivitusi ning taaste- ja vastupidavusrahastu maksimaalset toetussummat vähendati 969 miljonilt eurolt 863 miljonile eurole.

Selle põhjus on taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste arvutamise meetodi muutmine 2022. aasta juunis, ent see kajastab ühtlasi Eesti prognoositust paremaid majandustulemusi 2020. ja 2021. aastal, märkis Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Eesti on oma kavale lisanud omaette REPowerEU peatüki, mis sisaldab ühte reformi ja kahte investeeringut, et kaotada sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Nende kolme meetmega kiirendatakse üleminekut taastuvenergiale, lihtsustades loamenetlusi, tugevdades kohalikku elektrivõrku ning hoogustades kestliku biogaasi ja kestliku biometaani tootmist ja kasutuselevõttu.

Taastekava eesmärkide rahastamiseks kasutas Eesti REPowerEU määruses ette nähtud võimalust ja palus kanda taastekavasse üle oma osa Brexitiga kohanemise reservist summas 6,6 miljonit eurot. Koos nende vahendite ja REPowerEU toetustega summas 83,4 miljonit eurot on uue taastekava maht kokku 953 miljonit eurot.

«See on oluline lisaraha meie majanduse turgutamiseks. Selle abil tehtavad investeeringud toovad meie ettevõtjatele tööd ja teisalt nutikamaks muutmine kasvatab ka konkurentsivõimet ekspordis,» ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

Muudetud kava annab hoogu rohepöördele

Muudetud kavas saab varasemast palju rohkem tähelepanu rohepööre: 59 protsenti (esialgses kavas vaid 41,5 protsenti) ette nähtud vahenditest suunatakse kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Kava REPowerEU peatükis sisalduva reformiga määratakse kindlaks tuuleenergia jaoks sobivad alad, lihtsustatakse lubade andmist ja suurendatakse lubasid väljastavate asutuste suutlikkust. Investeeringutega hõlbustatakse taastuvenergiaallikate liitmist riigi jaotusvõrguga ning suurendatakse kestliku biometaani tootmist ja kasutuselevõttu.

Lisaks sisaldab muudetud kava uusi meetmeid, millega toetatakse ettevõtjaid fossiilkütustest loobumisel, soetatakse saastetõrjevõimega laev, leevendatakse avamere tuuleparkide piiranguid ja arendatakse edasi Rail Balticu projekti. Energiavaldkonna reformide ja investeeringutega soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu ja parandatakse energiatõhusust. Neid meetmeid on muudetud kavas laiendatud.

«Energia hinnatõus on ilmekalt esile tõstnud vajaduse investeerida rohkem taastuvenergiasse ja muuta inimeste majapidamised energiasäästlikumaks. Paljud kavva tehtud muudatused aitavad meil neid eesmärke täita ning kodudes energiat säästa,» rõhutas Mart Võrklaev.

Muudetud kavas on endiselt tähtsal kohal toetus uuenduslikule rohetehnoloogiale, näiteks saastevaba vesiniku arendamisele, samuti roheoskuste täiendamisele ja ettevõtete rohepöördele, ühtlasi parandatakse VKEde juurdepääsu roherahastusele. Transpordisektori meetmed hõlmavad Tallinna pealinnapiirkonna ühise ühistranspordisüsteemi arendamist, Tallinna Vanasadama trammiliini ehitamist ja kohalike jalgrattateede rajamist.

Taastekava digieesmärgid on jäänud endiseks, ehkki REPowerEU peatüki lisamine on digimeetmete osakaalu näiliselt suurendanud. Digiülemineku toetamiseks on nüüd ette nähtud 24 protsenti taastekava vahenditest (varem oli see 21,5 protsenti).

Tallinna haigla raha läheb Viljandisse

Muudetud taastekavas on endiselt tähtsal kohal sotsiaalne mõõde ning tervishoiu- ja sotsiaalreformid on jäänud suuresti endiseks. Tallinna meditsiinilinnakusse tehtud investeering asendati investeeringuga uude Viljandi tervisekeskusse, mis hõlmab haiglat ja esmatasandi arstiabi keskust. See meede aitab suurendada taastekava kohaliku ja piirkondliku tasandi mõju.

Nõukogul on komisjoni hinnangu heakskiitmiseks aega neli nädalat.

Pärast nõukogu heakskiitu saaks Eesti esitada taaste- ja vastupidavusrahastu raames esimese maksetaotluse ning taotleda kava «REPowerEU» alusel 18 miljoni euro suurust eelmakset. Eesti on praeguseks saanud taaste- ja vastupidavusrahastust 126 miljonit eurot, mis maksti eelmaksena välja 2021. aasta detsembris.

Edasisteks väljamakseteks annab komisjon loa lähtuvalt taaste- ja vastupidavuskavas esitatud sihtide ja eesmärkide täitmisest, mis kajastab investeeringute ja reformide rakendamise edukust. 

Eesti oli esimene riik Euroopa Liidus, kes REPowerEU plaani Euroopa Komisjonile esitas ja peale kinnitamist Euroopa Liidu Nõukogus seda peatselt rakendama hakkab.

Valitsus kinnitas taastekava muudatuse ametliku esitamise Euroopa Komisjonile selle aasta veebruaris. Euroopa Liidu Nõukogult oodatakse kava kinnitamist juuni keskel.

Tagasi üles