/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/03/16/1015208t1h997a.jpg)
Riigikogu kantselei värske direktor Maria Alajõe on kahekordne magister. Ta ütles eile Postimehele, et lahkub EASist, tagamaks organisatsiooni töörahu.
Töörahu tagaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alajõel on magistrikraad majanduses ja õigusteaduses. Viimase kaitses ta Tartu Ülikooli juures kaks aastat tagasi. Töö käsitles tarbijate kaebuste kohtuvälist lahendamist tarbijakaebuste komisjonis.
Eluaegne üliõpilane, võiks selle kohta öelda. Ta on ka kõva jooksja, maratoonar, ja suur Eesti riigi patrioot.
«Eesti tutvustab ennast kui läbipaistvat ja korralikult makse maksvat riiki. Ja ma siiralt usun, et selline me oleme,» ütles Alajõe E24-le mullu sügisel, kui tal paluti kommenteerida uudist varimajanduse vohamisest Eestis.
Soe ja südamlik inimene, ütlevad temaga kokku puutunud. Guugeldades leiab vaid ühe skandaalihakatise. Seegi enam kui kümne aasta vanune, põhjuseks keskealise ministri ja tema noore nõuniku hilised õhtusöögid.
Majandusministeeriumi nõunikuks sai Alajõe pärast Mihkel Pärnoja asumist ministriks. Pärnoja tõi Tallinna ka teise võimuka daami – tänini ministeeriumi kantsleritoolil istuva Marika Priske.
Nõunikust sai ministeeriumi siseturu osakonna juhataja ja siis EASi juhatuse liige. Vaikne ja tugev karjäär Eesti riigi teenistuses, kuni selle aasta talveni, mil äkki selgus, et Alajõe ei sobi enam EASi juhatusse. «EASi juhatuse valimine algas juba novembris ega ole kahjuks veel lõpuni jõudnud,» kommenteeris Alajõe eile.
«19. jaanuaril ei osutunud ma EASi juhatusse valituks, mistõttu esitasin mõni päev hiljem avalduse kandideerimaks riigikogu kantselei direktori ametikohale. Osutusin valituks ja olen otsustanud selle ametikoha vastu võtta. See otsus ei tulnud kergelt, kuid soovides tagada töörahu EASile, pidasin seda õigeks,» lisas Alajõe.
Sahistajad ülevad, et EASi juhatuse esimees olevat hall bürokraat, kes oleks vaja asendada säravama inimese vastu. EASi juhatusse on vaja värsket verd, kinnitas majandusminister Juhan Parts.
Siis aga, kui EASi nõukogu veebruaris Alajõe volitusi pikendas, läks asi keeruliseks. Parts ütles, et ei mõista seda otsust, ja vallandas kaks EASi nõukogu liiget: esimehe Mart Einasto ja lihtliikme Erich Teigamäe.
Siis sai nende asemel EASi nõukogu esimeheks Cinzia Siig. Ja kui veel arvestada fakti, et üheks EASi uueks juhatuse liikmeks on Partsi ja Ken-Marti Vaheri lähedane võitluskaaslane Res Publica päevilt Martin Hirvoja, polnud skandaalist pääsu.
IRL võttis EASi enda kontrolli alla. Eelmisel aastal oli EASi eelarve 200 miljonit eurot. Selline raha väärib tujukat mängu.
Hoopis keerulisem on aga küsimus, kas praegune EASi toetusraha jagamise süsteem on otstarbekas. Kriitikud tahaksid rahasüstid asendada toetustegevusega, sest nagu analüüsid on näidanud, pole EASi rahasüsti saanud ettevõte eksportides teistest firmadest edukam. Riigi rahaabi vaid moonutab konkurentsi.
Alajõel oli õnneks taganemistee. Riigikogu kantselei peaaegu legendaarne direktor Heiki Sibul enam sel kohal ei jätka. 15. juulist on tema kohal Alajõe, kelle ülesandeks on tagada parlamendi tõrgeteta töö.
Selle üsna vähese glamuuriga ameti juurde (autoostulubasid ei pea enam jagama, aga see-eest armastavad riigikogu liikmed kuluhüvitise eest majoneesi ja hirmkalleid vähke osta, kui nad hilisõhtuti valijatega kohtuvad) käib ka vabariigi valimiskomisjoni esimehe koht.
Pole küll seadusega kinnitatud, et kantselei direktor seda täidab, aga pärast Sibulat on raske ette kujutada, et seda teeb keegi teine kui riigikogu kantselei juht. Nii ilmselt seisabki seni üsna vaikselt tagaplaanil püsinud Alajõel edaspidi ees kohustus välklampide sähvides teatada riigikogu ja ka presidendivalimiste tulemusi.