Eestis on toit hasartmängudest neli korda kõrgemini maksustatud (1)

PM Majandus
Copy
Tarmo Lauring ei saa aru hasartmängude soosimisest Eesti riigis.
Tarmo Lauring ei saa aru hasartmängude soosimisest Eesti riigis. Foto: Kermo Benrot

Eesti maksunduses on valitsenud aastaid kummaline trend, kus leiva või mähkmete käibemaks on hasartmängudest neli korda kõrgem ning suured vahed jäävad kehtima ka edaspidi.

A1000 Market odavpoodide keti juhi Tarmo Lauringu sõnul kehtib toidule praegu 20protsendiline, loteriipiletitele 18protsendiline, ravimitele ja raamatutele 9protsendiline ning online-kasiinodele ja spordiennustusele viieprotsendiline käibemaks.

«Nüüd plaanitakse tõsta toidu ja muude kaupade käibemaks ühe hooga 22 protsendile, aga online-kasiinole ja spordiennustusele kahes etapis – 2024. aastal kuue ning järgneval aastal seitsme protsendini. Kui jätta välja üksikud sotsiaalse suunitlusega 0-protsendilise käibemaksuga ettevõtmised, siis ongi hasartmängud juba aastaid kõige suurema soodustusega teenused riigis, mis paistab absurdne,» ütles Lauring.

«Hasartmängu Korraldajate Liit on ühe-kahe protsendipunktilise tõusu peale tagajalgadel ja väidab, et online-kasiinod lahkuvad niimoodi kohe riigist. Samal ajal tõstab riik hotellide käibemaksu ühe hoobiga 2,4 korda 22 protsendini, nagu nemad ei konkureeriks klientide nimel teiste riikidega. Ja meie põllumeeste toetused on teistest Euroopa riikidest aastaid madalamad, mis samuti ju mõjutab kogu sektori rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks on Eestis toiduained juba praegugi maksustatud ühe Euroopa kõrgeima käibemaksuga ning meie oma toit ja tootja on poeriiulil ebavõrdses seisus,» ütles Lauring.

Lauringu sõnul võiks rahandusministeerium analüüsida, palju riik on madalate hasartmängumaksude tõttu aastate jooksul vähem teeninud. Seda ka lihtsalt lotopiletite tõttu, millele kehtib siiani toidust madalam maksumäär.

«Teiste nii-öelda patukaupade maksustamisega riigil probleemi ei paista olevat. Viinapudeli hinnast moodustab kolm neljandikku aktsiis,» lisas Lauring.

A1000 Marketi juhi sõnul tundub hasartmängude ümber seonduv ühe sektori kummaline eelistamine.

«Kui ma oleks küünilisem inimene, siis võiks poliitikute siirastes kavatsustes kahelda, sest pole esimene kord, kui neil tekib vastupandamatu soov kasiinosid teistele valdkondadele eelistada. Näiteks kehtestati mõned aastad tagasi baarides ja ööklubides alkoholimüügi ajapiirang, siis esimese reaktsioonina taheti teha erand just kasiinodele,» lisas Lauring.

Märksõnad

Tagasi üles